Aasta alguses tekkis mõte, et korraldaks sõpradega jälle ühe väljasõidu Tallinnast välja. Leidsin siis sellise koha nagu Haudamäe puhkemaja. (http://www.haudamae.ee/) Oleme käinud varem koos Hiiumaal, Saaremaal, Tartu kandis ja Erikuga koos Peipsi ääres ja Võrus. Alati vaatame, et puhkekohas oleks normaalsed magamistingimused, saun, köök, võimalus sees istuda, ujumisvõimalus maja juures/lähedal, katusealune grillinurk ja koht oleks muust elust eraldatud. Tihti kõike seda korraga ei saa, aga seekord läks täpselt kümnesse. Boonusena oli meil võimalik maja ees paati istuda ja kalastada. Veel sai kanuu ja vesirattaga sõita. Maja peremees pakkus ka varianti teisel järvel veesporti harrastada - veesuusad, veelaud jms, aga seda me ei kasutanud.
Maja mahutas täpselt 10 inimest ja nii mitmekesi ka läksime. 18. juuli pakkisime oma kodinad kokku ja laadisime auto täis. Pilti vaadates tundub nagu oleks sinna nädalaks elama läinud. Startisime siis viie ajal, sõitsime ca 3,5 h, kohal olime enne kümmet. Vastu tuli meile üdini positiivne majaomanik, näitas üht teist ära ja andis võtmed kätte. Mis mulle väga rendikohtade puhul meeldib, on usaldus. Annad oma superkena koha 10'le noorele inimesele terveks nädalavahetuseks ja suudad südamerahus ära minna.
Haudamäele jõudes ja autost välja astudes oli juba tuju kõrge, sest koht oli tõesti ilus ja maitsekas, nii et ei pidanud absoluutselt pettuma. Mulle nii meeldisid igasugused pisiasjad, näiteks et eraldi oli grilli- ja lõkkeplats, laudiste sisse oli freesitud erinevad puhkemajaga seotud nimed ja kuupäevad. Kuna maja peremees on ise jahimees, siis majas ja väljas oli igasugust vastavat temaatikat. Mulle meeldis, et varjualune oli valgustatud. Nii lihtne asi, aga paljudes kohtades, kus käinud, istume lõpuks pimedas või küünlavalgel. Ühesõnaga kõige peale oli mõeldud ja näha, et selle koha loomisel on kõvasti vaeva nähtud, mitte lihtsalt maja püsti pandud ja paar pakku istumiseks.
Tore kokkusattumus oli paate lähemalt uurides, et tegu on mu isa firmas toodetud paatidega. Tulime teise Eesti otsa ja saime ikka Kiili Paadiga sõita. Pakkisime oma asjad lahti ja asusime grillima. Mõlemad õhtud sai 2-3 öösel magama mindud, nii et uni nädalavahetusel jäi minul küll väga lühikeseks.
Järgmisel hommikul sai juba kell 8 üles ärgatud, sest esimesed läksid rõõmsalt kalale. Võtsin ka end kokku, kuigi öösel sai ainult 5 tundi magatud. Võtsime oma kalasutsasjad ja läksime ka Meelva järvele. Ilm oli superhea, sai päikest võetud, ujutud ja spinningut loobitud. Kalast võisime und näha, aga selle eest sai niisama mööda järve ringi sõidetud. Erik otsustas siis ujuma minna, ilma et oleks mõelnud, kuidas paati tagasi saab. Lõpuks kui tagasi sai, siis mõtlesin, et pfff, kui tema paati tagasi saab, siis saan mina ka. Hüppasin vette, ujusin rõõmsalt ja siis avastasin, et paadi äär on ikka väga-väga kõrgel. No siis me vinnasime mind sinna paati tükk aega, sest ma ei tohi väga järske liigutusi teha, nii et kui olin poole peal, siis pidin natuke puhkama ja siis edasi ronima. Ühesõnaga nägin välja nagu tõeline morsk, vähemalt tunne oli selline. Lõpuks tulid teised ka meiega ja kuna meil oli ka vesiratas, siis sealt oli vähe lihtsam peale saada. Me olime vist kokku 6-7 tundi, nii et sai mõnusalt ära põletud, aga väga mõnus oli.
Haudamäe puhkemaja oli super! Soovitaks seda kohta iga kell ka teistele! Sobib ka lastega perele, sest lastele on seal väike mänguväljak ja tegevust küll ja küll.
