Pulmad

Kirjutan nüüdsest uue nime alt – Laura Vesiloik. Usun, et esimeseks postituseks olekski kõige sobilikum kirjutada pulmadest.  

25.06.12 – minu 20. juubelil palus Erik minu kätt väga armsal viisil. Täpselt nii nagu olin soovinud! Ütlesin kahtlemata jah, sest olin juba ammu oma peas mõelnud, et kui see hetk kunagi tuleb, kas oleksin valmis just Erikuga oma elu jagama. Sellest tulenevalt ka selline vastus.  Praktiliselt samal päeval panime paika aja, millal soovime abielluda – kas aasta, 5 aasta või 10 aasta pärast. Otsustasime aasta kasuks.  Panime ka paika kuupäeva – 20.07.13. Tundus ilus number ning lähtusime ka sellest, et juuli lõpp peaks kindlasti ilus olema. 

Vundamenti polnud raske paika panna, sest meie soovid kattusid, kuna me ei soovinud kumbki suuri pulmi.  Kõige olulisem alus oli see, et selle päeva teeme just sellise nagu ise soovime ning enne kõike peaksime ise rahule jääma. Vahepeal mõlgutasime ka mõtteid, et võiksime minna kahekesi reisile ning abielluda kuskil soojal maal ranna ääres. Need mõtted lükati kiirelt ümber, sest perekond ikkagi leidis, et teised tahaksid ka abiellumisest osa saada. Lõpuks jäimegi oma idee juurde, et teeme väikse, armsa ja privaatse pulma, millest saavad osa ainult kõige lähedasemad ning inimesed, kellega igapäevaselt suhtleme.  2012. oktoobris ostsime ka ära abielusõrmused Mati Kullaärist. Soovitame soojalt! Kumbki meist Erikuga ei kanna kollast kulda, seega ostsime valgest kullast sõrmused, minu oma on väikse teemantiga. Sõrmused saime ca 400 € eest, seega polnud hullu midagi. 

Mõtlesime ka umbkaudse eelarve pulmadeks , ca 2000 – 2500€, mille plaanisime kokku saada 2013. aasta kevadeks.  Siis jätsime esialgsed plaanid kuueks kuuks ootele. Kätte jõudis jaanuar ning siis hakkas aktiivne asjaajamine pihta. Meie suur soov oli teha  pulmad Sakus, Küla Villas, mis on meie peretuttava puhkekompleks. 15. jaanuar sai selgeks, et seal imekaunis kohas toimub meie pulmapidu. Sama päeva õhtul saatsin väga palju kirju cateringidele, fotograafidele ning õhtujuhtidele. Cateringiga läks kergelt, sest otsutasime kohe Frens cateringi kasuks. Pulmade juures pidasin kõige olulisemaks ilusaid sõrmuseid ning kvaliteetseid pulmapilte. Meie jaoks oli oluline, et fotograaf pildistaks terve päeva – algusest lõpuni. Pildid on siiski need, mis jäävad. Meie pulma fotografeeris Sven Meresmaa. Jäime superrahule! Tegi oma tööd professionaalselt ning tehtud töö oli suurepärane! Meie jaoks oli olulisel kohal ka õhtujuht, sest olime algselt juba veendunud, et ise seda õhtut läbi ei taha viia. Võtsime ühendust üheteistkümne õhtujuhiga ning olime huvitatud täispaketist, ehk õhtujuht võiks ka ühtlasi muusikat mängida. Bändist polnud me huvitatud ja mõnest tuntust esinejast ka mitte, sest nagu öeldakse, röövib see tavaliselt tähelepanu endale. Leidsime lõpuks Artur Raidmetsa, kes tegi suurepäraselt oma tööd ja järjekordselt jäime väga rahule temaga!  Praktiliselt nädalaga olid meil suured asjad paigas. Siis tegime järjekordselt väikse pausi ning otsustasime asju edasi ajada mõne kuu pärast. 

Minu suurim soov oli teha pulmad natukene teistmoodi , mõne traditsioonilise joonega. Esiteks ei tahtnud me pakkuda oma pulmas süldilauda, samuti ei tahtnud me teha joomapidu. Otsustasime kergete suupistete, salatite ja sushi kasuks, just see mida me ise enim süüa tahaks. Pakkusime rohkem lahjat alkoholi nagu õlu, siider, vein, vahuvein,  siiski muretsesime ka natukene viina.  Koheselt panime paika, et pidu lõppeb ametlikult 00.00 ning pruutpaar lahkub siis pulmaöö kohta Laulasmaa spasse, mille korraldas meile Eriku ema pere. 

Tahtsime panna rõhku pisiasjadele nagu kutsed, kohakaardid, pulmaraamat, kingituste laegas. Pulma läbiv toon oli sinine ja valge ning kõik eelnimetatud asjad said tellitud OÜ AgeArt’ilt.  Suurepärane töö, järjekordselt soovitan soojalt!  Detailidega hakkasimegi tegelema alles aprillis – mais. Kutsed saatsime 44’le inimesele ning praktiliselt kõik said tulla, sest külalisi oli pulmas kokku 40. Täpselt paras arv, et jõudis kõigiga suhelda ning mõnusalt üheskoos õhtut veeta.  Lillekaunistused tellisime Nurmiko lilleärist.

Suured muudatused toimusid ca kaks kuud enne pulmi. Selgus, et külalisi oli algselt rohkem siiski tulemas ning peamajja poleks hästi ära mahtunud. Seega pidime tellima välja suure telgi ning võtsime ka cateringilt lisaks kõik toolid ja lauad.  Nimelt ei tahtnud me istuda „pika laua” taga, seega otsustasime ümmarguste laudade kasuks. Nii oli ka inimestel parem ja lihtsam omavahel suhelda. Usun, et tegime hea valiku.  Muidugi kõigega kaasnes ka lisakulutusi ning minul isiklikult tekkis täielik tõrge ja stress. Muretsesin sellepärast, et kui ilm meid alt veab, siis välitingimustes on pulmi pidada ikka väga riskantne. Sain oma vanematelt kõvasti positiivsust ning läksime enesekindlalt edasi. Püüdsin end meelestada, et läheb nii kuidas minema peab ning valmistusin kõige hullemaks – vihmaks, tormiks, milleks iganes. Välja kukkus nii, et laupäev oli ainuke päikesepaisteline ilm sel nädalavahetusel! 

Pulmakleit. Sellega oli omajagu nalja. Kõigepealt oli mul algselt kohe nägemus, et ei taha traditsioonilist puhviskleiti, vaid midagi lihtsat ning noorusliku ja miskit, mis istuks hästi minu kehaga. Lasin vanal kooliõel  õmmelda endale kleidi oma nägemuse järgi, kuid see ei tulnud päris selline nagu soovisin. Aega oli jäänud küllaltki vähe ning mõtlesin, et eks siis peab sealt Hiinast miskit tellima. See jäi ära, sest ei hakanud riskima sellega, et kleit pärast pulmapidu kohale jõuaks. Läksin siis poode läbi kammima ja leidsin täiesti tavalisest poest omale kleidi. Selga pannes tundsin, et  olen leidnud selle mida nii kaua otsisin.  Lasin kleiti natukene ümber teha ning sellele pärlivöö õmmelda. Igatahes jäin superrahule. Erikule saime selga ka päris laheda smokingu. 

Lõin kokku ka igasugused pisiasjad ning kogu üritus läks üle 4000€, mis on ideaalne näide sellest, et piirides on küllaltki raske püsida.  Päris palju ka oleneb sellest, kuidas asju ajada. Tegelikkuses peokoht, pulmaauto ja muud nipet näpet oli tasuta. Aga kõik oli seda väärt. Pulmapäev iseenesest läks täpselt kümnesse. Jäime 110% ise rahule. Toimusid erinevad mängud ja kõige toredam oli kuulda positiivset tagasisidet külalistelt. Tundub, et kõik jäid rahule. 

 

 

Lõpetuseks. Ma olen tohutult õnnelik, et selle pulmapeo ette võtsime. Julgustan kõiki see samm ette võtta! Kindlasti suured tänud minu armsale abikaasale, kelleta poleks miski nii hästi välja kukkunud!

Eduka suhte saladus

Kolme kuu pärast oleme Erikuga koos olnud kaheksa aastat ning kümne päeva pärast juba abiellume. Mõtlesin, et kirjutan siia, mis minu jaoks teevad suhte edukaks. Kindlasti on erinevaid seisukohti ja arvamusi, kuid meie suhe on edukas just nendel põhjustel:

• Enda väärtustamine & lugupidamine-  suhe saab olla täisväärtuslik, kui mõlemad pooled endast lugu peavad. Ei määratleta end palga, sõpruskonna, kodutööde, perekonna tõttu teisest paremaks või halvemaks. Ei ole konkureerimist, kumb on parem. Pole alandlikkust ega argust.  Mõlemad on võrdsed, kui hindavad ennast kui isiksust. Erik just eile mainis mulle, et ta on jackpot. Ja just see mulle ta juures meeldibki. Inimene on enesekindel ja teab, mida ta väärt on, mitte ei otsi kiitust.
  
• Sõprus – hea suhe toimib ja kestab vaid siis, kui selle alustalaks on tugev sõprus ja teineteise usaldamine. Erik on minu jaoks kui hingesugulane. Ta teab absoluutselt minu kohta kõigist kõige enam. Ma ei karda, häbene, kahtle kunagi talle millestki rääkida, sest ma tean, et ta on hea kuulaja. Ma ei karda näidata oma nõrkust või muret, sest ta on minu teine pool, kes on alati olemas.
  
• Armastus & kirg – kui suhtest puudub igasugune sära, pinge, kirg, meeldimine, siis jääbki see ainult sõpruseks. Mõni paar on suhtes, sest nad on harjunud ja neil on hea olla. Nad saavad omavahel rääkida ja neil on keegi kellele vajadusel toetuda. Usun, et ka nii on võimalik, aga arvan, et elu raisata suhtele, mis pole täisväärtuslik ning millest on üks väike osa puudu, on mõttetu.
  
• Ühised eesmärgid  - ma ei kujutaks ette, kui minu ja Eriku visioon elust ei kattuks. Kui üks pool tahaks järgmised 20 aastat pidutseda,  noorust ja elu nautida ning teine tahaks järgmise 5 aasta jooksul pere luua ja lapsi saada.  Minu jaoks tundub sellest mõtlemine juba keeruline, et leida see kuldne kesktee. Üleüldse sellised põhimõttelised asjad peaksid minu arvates klappima,  sest muidu see lõppeb kas sellega, et üks pole rahul või sellega, et ühist teed enam ei jätkata.
  
• Spontaansus, põnevus, üllatused – ükskõik, mis eluetapp ka poleks – abielus/vallaline, lastega/lastetu- ei tohiks need märksõnad suhtest puududa.  Pole ime, et 40 aastat ühe inimesega koos olles, tekib tüdimus kui miskit koos ei tehta. Tuleb käia ja teha ning nautida aega teineteisega. Me oleme üritanud igal aastal miskit suurt või väikest koos ette võtta. Erikuga näiteks Soomes suusatamas, Rootsis shoppamas, Egiptuses & Türgis puhkamas, Eestis põnevaid kohti avastamas käinud. Plaanime koos pulmi. Igasugused ühised plaanid seovad inimesi, olgu need siis suured või väiksed. Käia kinos, väljas söömas, sõpradel külas, korraldada koos mingi väljasõit & võibki loetelu jätkata.
  
• Koostöö – suhtes ei tohi olla kitsi, nii ka materiaalselt. Tuleb leida hea kesktee, kus mõlemad panustavad võrdselt. Erikuga on meil praktiliselt ühine rahakott. Ei kujutaks ette kui läheme koos välja sööma ning Erik pärast arve tasumist küsiks minu osa tagasi või poes käies loeksime sendi pealt, kes rohkem mille eest maksis. Tundub kuidagi absurdne kui ostan Erikule hambaharja ja hiljem temalt raha tagasi küsin. Samuti ka näiteks riideid ostes või midagi võites. Pole kunagi olnud probleem, et emb-kumb meist teisele miskit lubab.  Ma usun, et täielik sõltumatus ja iseseisvuse rõhutamine ei tule just alati kasuks. Meestele meeldib naisi välja viia ja naistele meeldib meestele üllatusi teha :) 

Ühes olen ma veendunud, et mida nooremalt suhtesse astutakse (ei mõtle, et inimene päris 13 peaks olema), seda lihtsam on. Nii kasvatakse ühes ja luuakse midagi koos. Ma arvan, et väga keeruline on alustada suhet, olles 30+. Inimesed on ammu välja kujunenud ning leidnud oma tee, mida mööda minna. Samuti seatakse latt väga kõrgele. Küll oodatakse kaaslastelt, et ta oleks selleks ajaks palju saavutanud, haritud ja materiaalselt kindlustatud ning tihti tuleb leppida kaaslastega, kes on juba teisel ringil.  Ma olen alati olnud veendumusel, et kui kord kokku on saadud & sisetunne ütleb, et asi on õige, siis ei tasu selles kahelda. Suhete nimel tuleb vaeva näha ning see on juba puhtalt inimeses eneses kinni. 

                                                                           2011

Bachlorette party!

Kirjutan oma tüdrukuteõhtust, sest see õhtu läheb kindlasti mu elu TOP5 parima päeva hulka! Alustan siis algusest. Kõigepealt kogu see üritus oli minu jaoks üllatusena mõeldud. Kuna minu ees ei saa hästi salatseda, siis viisin ise paar pusletükki kokku. Siiski ei teadnud ma täpset kuupäeva ega kellaaega, millal üritus toimub, samuti ka milline see välja hakkab nägema.

Laupäeva hommikul siis oli täiesti tavaline päev. Mõtlesime Erikuga, et lähme poodidesse shoppama ning jõudsime koju  17.45 ajal. Ma küll ei näinud, kuid sõbrannad Laurad olid peaaegu autoga mu maja ees. Läksime siis tuppa, panin asju ära kui järsku hakati Erikule helistama.  Ta läks alla ukse peale teistele vastu. Kõik tundus imelik, vaatasin siis aknast välja ja ohhhooo, majaesine oli ilusaid tüdrukuid täis!

Siis käis kõik kiirelt, tüdrukud tulid korterisse, kõigil käed asju täis. Hetk hiljem jõudis jumestaja Silve Pohla, kes tegi mulle pooleteist tunniga meigi & soengu.  Tüdrukud katsid laua ja tõid mulle shampust ning  üht-teist paremat. 

Lõpuks sain valmis ning kella kaheksaks tuli meile järele limusiin. Sõitsime Kadriorgu, kus saatsin õhupallidega minema oma silmarõõmud, laste nimed, soovid (milline saab olema mu abielu) ja miskit veel. Tegime pilte ning suundusime Pirita Selverisse,  

kus tüdrukud ostsid shampust juurde. Mina pidin samal ajal poe külastajatele & töötajatele soovima kõike, mis pähe tuli. Alkohol ostetud, pidin kassade ees  tähelepanu nõudma ning kõigile kõike head soovima. Inimesed olid õnneks väga sõbralikud ning kassapidaja oli eriti vaimustuses!

Limusiin pani meid maha Vabaduse väljaku juures, kus ootas mind meie järgmine üllatus – fotograaf Silver Mikiver. Mul oli tohutult hea meel, sest neiud olid mõelnud asjadele, mis on mulle nii olulised. Nimelt õhtu sai jäädvustatud imeliste piltidega!  Pildid tehtud, sain oma esimesed ülesanded kätte. 

Kõigepealt pidin koguma võimalikult palju meeste telefoninumbreid, mis on siis varuplaaniks, kui Erik alt peaks hüppama. Sain neid palju, nii et see ülesanne õnnestus hästi. Järgmiseks pidin tegema midagi meeletut. Olime parasjagu Raekoja platsil ning esimesena tuli mul pähe ronida lavale, mis oli lukkudega igatepidi kinni pandud. Ronisin sealt läbi ja soovisin kõigile inimestele lavalt parimat õhtut! Siis tuli aga turvamees, kes nii rõõmus polnud- tulin siis kiirelt tulema. Check! Jooksvalt müüsime me kamba peale maha 20 pisikest alkoholipakikest, millega teenisime ligi 100€. Järgmist rulli lahti kerides tegin suured silmad,  sest pidin õhtu jooksul karaoket laulma! Olimegi parasjagu Helsinki baari ette jõudnud ning tegime oma imelise etteaste lauldes ABBA- Waterloo’d. Õnneks ei pidanud ma üksi laulma ja neiud vapralt toetasid mind! Enne lavale astumist mõtlesin, et suren piinlikkuse kätte ära, sest eelnevad soomlastest esinejad võtsid oma osa nii tõsiselt. Välja kukkus palju paremini! Kõik elasid kaasa.  Laulud lauldud, müüsime oma viimased pakikesed maha ning kohtasime tee peal Shootersisse tohutult palju pruute ja peige, kes varsti abielluma hakkavad. Mõned olid väga meeletud. Mulle tundub, et minu õhtu oli kindlasti üks vägevamaid. Shootersis käisime seetõttu, et keegi andis meile jooksvalt flaierid, mille eest saime 22 tasuta jooki.   

Suundusime siis Vabaduse väljakule tagasi, seal pidin traditsiooniliselt iga astme peal ütlema, miks soovin Erikuga abielluda. Lõppu jõudes lugesin kõigile ette vande ning sain tunnistuse, et olen ametlikult läbinud neiupõlvekatsed ja tunnistatud abielukõlbulikuks. Lisaks imelisele õhtule sain veel kingituse – kinkekaardi Change Lingerie’lt.

Pidime veel kõik koos edasi minema, kuid pidu lõppes nii, et saan nüüd mõni aeg karkudega käia! 

Ma tahaksin tänada kõiki oma armsaid tüdrukuid, kes nägid selle õhtu jaoks nii palju vaeva! Ma nägin igal hetkel, et te olite andnud endast kõik, et see õhtu õnnestuks. Kõik pisidetailid ning teenused ja kingitused olid suurepärased! Kulutasite nii palju aega ja ressurssi sellele päevale. Kõigile olid tehtud imearmsad rinnamärgid, kingipakikesed olid aeganõudvalt meisterdatud, tüdrukud olid endale otsinud ägedad outfit’id. Kõik oli lihtsalt suurepärane!  Ma olen tõesõna tohutult tänulik teile, see õhtu jääb mulle kahtlemata eluks ajaks meelde!