Meie pere sai uue liikme!

Täna on olnud suurepärane päev! Eile hilisõhtul sai meie pere juurde veel ühe imearmsa poisi! Minu vend sai kolmanda poja ja mina sain neljakordseks tädiks J Rõõm on üüratu! Mõtlesime siis, et ei hakka kohe end suurest rõõmust peale pressima, vaid ootame viisakalt kui kutsutakse.

Niisiis üritasin täna mõtted mujale saada. Käisin hommikul trennis ja mõtlesin, et lähen Kristiine keskusesse ja ostan endale üle pika aja riideid. Kapis oli täielik kaos ning oli viimne aeg midagi soetada. Sain palju head kraami - pluuse, retuuse, kampsuni, kleidi, tennised, dressid, pesu jms. Nüüd on jälle midagi selga panna! 

Pärast poodlemist sain vennalt sõnumi, et võime läbi astuda õhtul. Nii tore! Elevus oli suur. Läksime siis Pelgulinna haiglasse ja seal see pisike armas, pehme laps voodi peal magaski. Vastsündinud beebid on ikka imeväiksed, ei julgeks süllegi võtta. Piiritu rõõm! Uskumatu on mõelda, et sellest väiksest tegelasest kasvab samasugune inimene nagu meiegi.

Oh seda rõõmu hüppenööri!

 Vanaema ja vanaisa oma neljanda lapselapsega!

 Vennad lõpuks koos

Vilistlaste kokkutulek

Meie armas Tallinna Nõmme Gümnaasium sai 85. aastaseks ja nagu ikka korraldatakse juubelite puhul korralikud peod. Sel aastal toimus siis juubelipidu Nokia Kontsertisaalis.

Enne pidu toimus hommikul traditsiooniline korvpalliturniir erinevate lendude vahel. Osa  võttis kuus võistkonda. Meeskonnas „Lahvatav Leek” oli ka Erik ning tublid nagu nad olid, toodi kuld koju! Tema teised Eesti noorte klassi meistritiitlite medalid kahvatuvad selle kõrval. Lõpuks Erik sai selle vilistlaste medali, mida ta oli koguaeg tahtnud. Mängudega läks nii kaua, et jõudis tund aega enne kontsert –aktust alles koju.

Nokia Kontsertimajas olime varem käinud, Peeter Oja monoetendust poliitikast vaatamas. Nii et maja oli tuttav.  Tohutult palju oli 50 + vilistlasi. Istusime siis oma kohtadele ja kava oli küllaltki etteaimatav, sest ise olen hiljuti kooli lõpetnud. Koorid laulsid laule, õpilased rääkisid mõistukõnesid, direktor pidas kõne. Meeldivaks üllatuseks oli Ain Lutsepp, kes kooli vilistlasena meenutas oma kõnes vanu aegu, samuti ka praegune 11. klassi tudeng, kes kõneles humoorikalt. Võibolla oleks võinud mõni tuntud või vähemtuntud isik veel kõneleda või esineda. Vilistlaste hulgas märkasin veel Jaagup Kreemi ja Jüri Ratast. Esimene laul, mis lauldi, oli küll natukene liiga tõsine. Selle eest punkt kontsert-aktusele oli ideaalne.  Koor laulis laulu meie koolist, meloodiaks oli Siiri Sisaski „Mis maa see on”. Algas umbes nii: „mis kool see on, kus pole ühtki võimlat” ..

Pärast ametliku osa otsisid kõik vilistlased oma tuttavad üles ja räägiti juttu ja vahetati muljeid. Minu lennust polnud praktiliselt kedagi, mõnda üksikut kohtasin. Õnneks Eriku lennust oli rohkem vilistlasi kohal, keda ma ise ka tundsin. Samuti sai juttu räägitud meie toredate õpetajate ja õppealajuhatajaga. Õhtul esines veel Justament. Ise olime seal kokku ehk 3,5 h ja siis otsustasime sõpradega meie juurde edasi minna.

Üldiselt on super-tore, et selline asi ette võeti. Kõige rohkem põnevil olen kui Tallinna Nõmme Gümnaasium 100 – aastaseks saab. Siis on selline paras aeg möödas, et oma lennukaaslasi ja vanu tuttavaid näha ning kindlasti korraldatakse ka vägev juubeli-pidu.

Erikuga saime 2005. aastal  Tallinna Nõmme Gümnaasiumis tuttavaks (varsti 9 aastat tagasi) 

Masendav kriis Ukrainas

Millest sai alguse?

Kirjutan natukene Ukraina olukorrast, sest paljud ehk pole kursis, kui vaid ainult vägivallaga seotud juhtumistega ning facebookis ringleva infoga. Ukrainas on täna olukord ikka täielikult kontrolli alt väljunud. Sisuliselt sai  kõik alguse Ukraina ja Euroopa Liidu vahelise assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu sõlmimata jätmisest. Suur osa sellest on seotud geopoliitikaga. Venemaa avaldab ülitugevat survet  Ukraina poliitikutele, et Euroopa teed ei mindaks. Kristiina Ojuland kunagi ühes intervjuus ka rääkis, et Venemaa (Putini) jaoks on Ukrainaga edasitoimuv nö elu ja surma küsimus. Putin on vägagi huvitatud Euraasia Liidust ning Ukraina kuulumisest sinna. Ukraina on geograafiliselt väga olulisel positsioonil ja suurriik 45 000 000 inimesega.  Assotsiatsioonilepingule alla kirjutamisel oleks siis Ukraina jaoks avanenud turg Euroopasse, samuti suuremad võimalused õppimiseks ja töötamiseks ning ehk ka kunagi liitumine Euroopa Liiduga. Siiski on Venemaa poolt surve nii tugev, et lepingule alla ei kirjutatud. Eesotsas Ukraina president Viktor Janukovõtsiga tunduvad poliitikud väga mõjutatavad ning kõik on oma kasu peal väljas. President on ka öelnud, et lepe Euroopa Liiduga oleks surmahoop dialoogile Moskvaga. Ukraina sõltuvus Venemaast on küllaltki suur ning ei taheta suhteid rikkuda. Rasketööstus on keskendunud peamiselt Venemaa turule ning oligarhid kontrollivad samuti rasketööstuse ettevõtteid. Kuna kaubandus Venemaaga on takistatud, on hakatud palju raha kaotama. Ka on energiasõltuvus väga suur.  Silver Meikar Inimõiguste Instituudi nõunikuna  rääkis ka Terevisioonis, et oligarhid toetavad antud reziimi ja presidenti, kes selgelt on vastutav. Ka rääkis sellest, kui suur on Venemaa mõju, sest mingil hetkel külmutati laenuandmine ning kiusama hakati oligarhe, pannes piirile kaksikkontroll. Ühesõnaga survestati neid, kelle rahakott ja heaolu sõltub tugevalt Venemaast.

Hetkeolukord Ukrainas

Oleks ukrainlased ise sellega päri, siis polekski probleemi. Antud juhul tahab aga rahvas Euroopa teed minna, kuid nende arvamust ei võeta kuulda. Praktiliselt novembri lõpust alates on meelt avaldatud ning nüüd on olukord üsna kriitiline. Sarnaneb kergelt juba kodusõjaga. Ühistransport – bussid, metrood, on peatatud. Kiievisse sissesõiduteed on suletud ning tänavavalgustus välja lülitatud. Ida ja lõuna poolt on pidevalt juurde tulemas veel protestijaid. Linn on praktiliselt blokeeritud – firmad, tehased, töökohad on käskinud inimestel koju jääda turvalisuse huvides. Vigastada on saanud sadu inimesi, surmajuhtumid aina kasvavad. Kõik see on organiseeritud riigi poolt. Mailis Reps andis koha peal olles intervjuu ning rääkis kuidas antud olukord on paigast ära, tänavatel on 100 000 ligi sõdureid, kuid politseinike ligi pool miljonit. Absurdne on see, et politsei otsejõud alluvad presidendile ning seda jõudu on tänavatel kordades rohkem. Samuti on saanud politsei lisarahastust ning on paremini relvastatud kui sõjavägi. President ei taha opositsiooni kuulata ning suhtlemine on väga ühekülgne. Samuti on nii Venemaa välisministeerium kui Ukraina president välja öelnud, et nende arvates opositsioon õhutab provokatsioonile kaasa ning süü on suunatud neile.

Riigikogu välisasjade komisjoni esimees Marko Mihkelson on andnud samuti mitmeid intervjuusid, kus ta räägib, et on ilmselge, et Ukraina president on soovinud sündmuste eskaleerumist. Tegelikult on see igale tavainimesele silmaga rohkem kui nähtav. Samuti viitas ka Mihkelson presidendi administratsiooniülemale, kelle mõjutada on Kiievi sündmused. Samuti on ka märkimisväärne, et protest on hakanud hakanud liikuma Kiievist välja.

Aina enam on hakatud kasutama ka väga äärmuslike meetmeid. Juba varasemalt on meedia vahendusel lugeda saanud erinevatest piinamistest. President on selgelt öelnud, et tahab platsi puhtastamist iseseisvusväljakul ning tema seisukohalt on kuritegelik võimu kukutada läbi vägivalla. Jutt on tegelikult nii vastuoluline, sest riik ise just seda kasutabki elanike vastu.  Juba on ka protestijate telgid pandud põlema ning pool väljakut kätte saadud. Sellegi poolest ei anna meeleavaldajad järele ning juba on ka hõivatud politsei peakorter ning ametiühingute hoone põlema pandud. Eriliselt võigas on see, kuidas üritatakse rahvast kontrolli alla saada. Eriväelased viivad busside kaupa inimesi teadmata kohtadesse. Nagu ka varasemalt kuuldud on politseinikud mitmeid päevi protestijaid kuskil metsades lõikunud, peksnud ja piinanud. Võib ilmselt oma järeldused teha, kuhu need bussitäied inimesed kaovad.

Mis edasi?

Marko Mihkelson ütles selle ka välja, et enam ei aita avaldustest. USA ja Euroopa Komisjon on kutsunud osapooli rahunema. Ilmselgelt selliste „lihtsalt” väljaütlemistega midagi ei päästa. Tegutseda on vaja kiirelt  ning kehtestada sanktsioone. Ise arvan samuti. On ilmselge, et president hetkeseisul ei kavatsegi tagasi astuda. Kui inimesed karjuvad appi, siis peaksid ka suurriigid omalt poolt survestama.

Eesti on omalt poolt on samuti reageerinud. President Toomas Hendrik Ilves on samuti sõna võtnud, kutsumaks osapooli oma tegevust peatama. Iga samm muudab asja hullemaks ning ainus tee on kõneluste juurde naasmine. Ukraina muidu võib kukkuda veel sügavamasse kriisi. Eesti on pakkunud ka rahalist abi rahutustes kannatada saanud inimestele.

Emotsioon

Antud olukord on tohutult kurb ja masendav. Pannes end ukrainlase olukorda, siis on see ikkagi täielik katastroof, mis seal toimub. Ma ei kujutaks ette, et selline riigisisene „sõda” Eestis toimuks. Sa oled vaba inimene vabal maal ja keegi teeb otsuseid sinu eest, ilma sind kuulmata. Ilma rahvast kuulmata. Täiesti kohutav on, kui pead sõdima oma enda inimeste vastu. Pronksiöö rahutused Eestis tõid juba pisara silma, nähes kuidas kõik hävib. Ei kujuta ettegi, mida võivad tunda ukrainlased oma pealinnas Kiievis. Südamest loodan, et olukord muutub seal peagi!

 Delfi

Viktor Janukovõtš

Pilte ka vahelduseks

"Ma teen pilti, ole rõõmus" minu ja Eriku versioon sellest. 

Nädal tagasi võtsime veel talvest viimast!

Erik oma vendadega.

 Tourest 2014!

 Piilun

Reisimessi saak

Pole pikalt kirjutanud, vahepeal igasugu tegemist olnud. Eile oli sõbrapäev. Me tavaliselt selliseid päevi väga ei tähista. Tore muidugi, et on üks päev, mil siis võiks midagi armsamatega teha, aga seda võib sama hästi ka teistel päevadel teha. 

Käisime täna Erikuga Tourestil, sest saime mõlemad piletid sinna. Sõbrapäeval sai ka tuludeklaratsiooni esitada, sel aastal siis tegime abikaasadena ühisdeklaratsiooni. Summa oli tõesti meeldivalt üllatav, nii et rõõm missugune! Eelmisel aastal saime kahe peale kuskil 700 euro ringis tagasi ja panime kõik raha pulmaeelarvesse. Sel aastal mõtlesime, et teeme mingi osa raha eest midagi koos.  Tourestile läksime niisama mõttega ringi vaadata. Mess oli väga suur ja pakkujaid palju. Välisreisi ei plaaninud kindlasti, sest rahadega on muud plaanid. Siiski mõtlesime vaadata spa-pakkumisi, et ehk jääb midagi soodsat silma. Johan Spa ja Strand spa poolt olid päris head pakkumised. Johan spa pakkus paketti „Üheskoos Saaremaale” hinnaga 149 eurot 2 ööd ja 3 päeva, hinnas siis hommikusöögid, veeskeskus, hoolitsus, privaatsaun. Miinuseks, mis meile ei meeldinud, oli veekeskus, kus praktiliselt on üks bassein. Strand spa pakkus samuti kahte ööd, hinnaks 130 eurot.  Muidu kõik 5+, aga meile ei meeldinud, et see Pärnus on, sest Tervise Paradiisis Pärnus mitmeid kordi juba käinud. Pakkumisi oli veel erinevatelt spa'delt, aga mõnes kohas jättis teenindus soovida, nii et ei hakanud süvenemagi.  Mõtlesime lõpuks, et vahet pole, ei peagi miskit ju ostma, ei tulnud selle eesmärgiga messilegi. Hakkasime ära minema ja tee peale jäi Meresuu spa ja sattusimegi kõige parema pakkumise otsa. Saime siis aprillis nädalavahetuseks 2 ööd, 3 päeva, hommiku- ja õhtusöökidega, vee- ja saunakeskuse piiramatu kasutusega ja kõik muu juurde nagu ikka, pakkumise.  Hind jäi alla 200 euro.  Meeldiv klienditeenindus oli ka ja sisetunne ütles, et õige asi.

Kui kellelgi on Meresuu spa või selle kandi kohta head infot, võib jagada! Ehk on mõni hea protseduur, mida võiks seal kindlasti võtta või mõni tore koht mida külastada Narva-Jõesuus.

PS! Homme on Touresti viimane päev, nii et seadke sammud sinnapoole, kui huvi!

Tervisekuu

Otsustasime, et jaanuar möödus väga ebatervislikult ning aeg end nüüd kokku võtta. Eelmisel kuul oli nii palju tegemist igasuguste muude asjadega, et väga ei jälginud, mida suust sisse pistsime. Küll oli meil kodus karastusjooke ja Erik tõi õhtuti magusat ja nii ta käest läheb. See on ammu selge, et trenni tegemine ei ole määrav, et end hästi tunda. Enne kõike ikka toitumine.

Nüüd veebruar tuleb tubli kuu! Sööme rohkem juur- ja puuvilju ning erinevaid salateid ja suppe. Magusat ei tarbi ja joogiks on vesi.  Õhtul pärast seitset ei söö ja noo sellised muud põhilised reeglid nagu ikka. Juba esimeste päevadega on enesetunne hoopis teine. Nii, et tore on olla back on track!

Üldse kuna palju jama juhtus aasta esimesel kuul, siis lisaks tervisekuule on ka enese kokkuvõtmise kuu – kooli,- raha ja koduasjades.  Koguaeg ei saagi hästi minna ning tuju ei saa täielikult nulli lasta. Alati kui tunnen, et kõik on mu ümber halvasti ja igati negatiivne, siis võtan ma pliiatsi ja paberi ning kirjutan üles kõik, mille üle elus õnnelik olen. Stiilis „olen õnnelik, et ma näen/kuulen/saan kõndida/olen terve/mul on perekond/mul on sõbrad/mul on võimalik koolis käia/mul on oma voodi ..” jne jne.  Viis minutit sellele kulutada ja selgub tõsiasi, et elus läheb kõik tegelikult suurepäraselt! Inimesed võtavad üldse omale kinnisideeks tähtsusetuid asju ning tegelikult need probleemid, mida igapäevaselt endale ette kujutame, pole midagi katastroofilist.

Cheers!

Nostalgia lainel

Üha enam ma mõtlen, et see on ikka nii oluline, et laps kasvaks terves perekonnas. Ilmselt saab ka teisiti, aga oskan kirjutada ainult sellest, mida ise tunnen. Ma olen ikka väga õnnelik inimene, et mul oli/on ema – isa, õde – vend, kass- koer, oma kodu, sõbrad. Kõik, mida ühel väiksel lapsel vaja läheb, et kasvada normaalseks terveks inimeseks. Mul on väga vedanud, et olen sündinud just sellisesse perekonda ja et mu  mõlemad vanemad on nii tublid ja heaks eeskujuks olnud kõigile kolmele lapsele. Just eeskujuks, sest ema räägib alati kui temalt küsida, kuidas nad lapsed nii normaalseks kasvatasid, et ise nad lihtsalt kasvasid. (Tavaliselt kui peres on palju lapsi, siis ikka võib juhtuda, et kellelgi võivad olla kas õpiraskused või mingid muud teab mis probleemid).

Üldse on lapsepõlv põnev olnud. Meil elas kodus isegi vahetusõpilane, tegelikult on meil neid kaks olnud. Esimene vahetusõpilane oli imetore Heather, kes õpetas mulle inglise keelt ja oli muidu vahva. Teine vahetusõpilane elas meiega lühikest aega – ca üks kuu. Ta tuli Brasiiliast ja temaga oli ikka probleeme ka. Suveti käisin ma lasteaialaagrites, kus oli alati väga lõbus. Lastelaagrid tegelikult nii hea idee, sest suvel saavad vanemad mõneks ajaks puhata ja laps saab sotsialiseeruda ning lõbusalt aega veeta. Kaks ühe hoobiga. Veel sai palju käidud Rootsis ja Norras, kuna õde elas Rootsis ja vend töötas Norras. Toredad mälestused sellest, kuidas kogu pere koos käis! Ma olin küll üksik laps, sest mul polnud minu vanust õde-venda, aga üldiselt mul igav küll polnud. Mul oli naabripoiss, kellega sigadusi teha ja hunnik vanemate sõprade lapsi, keda nädalavahetuseti tihti nägi. Üldse mäletan, et suveti käidi meie Nõmme kodus palju külas – grilliti ja niisama oldi.  Veel mäletan, kuidas ma õele ja vennale, mil nad veel kodus elasid, närvidele käisin. Küll segasin õde õppimise ajal või panin vennal vannitoas tuld pidevalt kustu ja pidin hiljem nurgas seisma. Ma olin juba kolme aastaselt kõva jutupaunik. Evelyn ükskord salvestas meie vestluse kasseti peale (mõlemad kassetipooled sai täis lindistatud), küll ma siis laulsin ja jahusin juttu kurjast oravast, kes mind lasteaias kimbutas. Minu meelest oli koguaeg mingisugune action. Algklassid käivad ka veel lapsepõlve alla. Siis oli ka tore ja muretu aeg, sest koolitööd olid minimaalsed ja erilist pingutamist ei vajanud. Koolis sai võtta igasuguseid ringe juurde, käisin veel näitlemas ja kunstitunnis ning õppisin isegi prantsuse keelt. Veel oli meil kodus klaver ja vanemad mõtlesid, et igavesti hea mõte oleks, kui ma natukene klimberdada oskaks. Siis pandi mind klaveritundi, mis oli samas koolis kus õppisin. See oli ikka jube küll, üldse ei meeldinud. Õpetaja oli väga vana ja natukene tige. Õnneks ei pidanud seal kaua käima. Algklassides käisin veel flamencot tantsimas, mõned sammud on isegi  meeles! Ühesõnaga võikski kirjutama jääda..

Olen ikka väga tänulik, et minul just selline lapsepõlv oli. Eks tegelikult igal ühel ole oma lapsepõlvest armsad mälestused! 

Gäng-bäng minu sünnipäeval!

Vahetusõpilase Heatheriga

Oskan vaid öelda, et vägev pats on mul peas!

Rootsis Evelynil külas. Ema on siin pildil nagu neljas õde!

Esinesin

Norras

Esimese klassi gäng!

Vanavanaema 90's juubel!