Oh seda rõõmu hüppenööri! 3 aastat jälle läbi. Nii hea meel! 15 aastat juba koolis käinud, aitab küll mõneks ajaks!
Tegelikult eriti hea meel on mul Eriku üle, kes ka oma nelja aastaga ühele poole sai ja lõputöö hindele 4 kaitses. Kooli kõrvalt kahes töökohas, norra keele kursustel, trennis käia ning palju muuga tegeleda, on kiiduväärt! Tore, et saame jälle koos lõpetada! Eelmine kord lõpetasime koos Tallinna Nõmme Gümnaasiumis mina 9. klassi ja Erik 12. klassi. Seekord siis kõrgkoolid! Ja saabki rõõmsalt eluga edasi minna :)
Oma hindega olen väga rahul, tegelikult ka juba aimasin seda. Lihtsalt kui ühte tööd nii pikalt kirjutada ja koguaeg seda korduvalt läbi lugeda, kaob lõpuks motivatsioon. Muidugi alati saab paremini, aga ma ei ole seda tüüpi inimene ülikoolis, kes oma hindeid taga ajaks. Ei näe sellel erilist mõtet, sest minu jaoks pole vahet, kas tudeng saab 2, 3, 4, 5 - peaasi et asja tuumast aru saab ;) Igatahes rõõmus, et hindeks HEA sain :)
Sõnaline hinnang (sisuline
üldkommentaar, töö tugevad ja nõrgad küljed, lisaselgitused eeltoodud
hinnangutele). SÕNALISE HINNAGU ANDMINE ON RETSENSENDIDELE KOHUSTUSLIK JA
JUHENDAJALE SOOVITUSLIK!
Probleemipüstitus- uurimisprobleem
ja uurimisküsimused
Töö uurimisprobleem ja uurimisküsimused (sh alauurimisküsimused) on
omavahel seostatud, ja uurimisprobleemi
olulisus on selgitatud. Bakalaureusetöö
uurimisprobleemiks on tuvastada ühinemiste teemalistes diskusioonides
kasutatavad ühinemist pooldavad argumendid. Uurimisprobleemi lahendamiseks
otsib autor otsib uurimistöös vastuseid uurimisküsimustele: „Millised on
peamised ühinemiste teemalistes diskusioonides kasutatavad ühinemist pooldavad
argumendid?“ ning „Kuidas erinevad pooltargumendid omavalitsuste lõikes?“
Töö
sisuosa on loogiliselt ja jälgitavalt
struktureeritud.
Teoreetiline osa
Töös on välja toodud
teoreetiline lähtekoht on seotud
uurimisküsimustega ning katab töö jaoks olulisi vaatenurki. Teooria osa
põhineb asjakohasele hulgale allikatele, mida on kasutatud töös piisavalt (sh
teoreetilisi 20).
Empiiriline osa
Uurimuse empiirilise osa läbiviimiseks on kasutatud
kvalitatiivset uurimismeetodit ning andmeteanalüüsimisekskontentanalüüsi. Töö
autor valdab kasutatud meetodit üldjoontes hästi, kuigi andmete süstematiseerimise, analüüsikäigu ja järelduse esitamisel oleks
parema süsteemsuse tagamise osas olnud arenguruumi. Valim või andmestik on piisav uurimisprobleemile
vastamiseks.
Järeldused
Järeldustes vastatakse kõigile uurimisküsimustele ning
arutletakse tulemuste üle sidudes nad laiema valdkondliku kontekstiga,
kuid nii empiiriline analüüs kui sellest tulenevad järeldused keskenduvad
ebaproportsionaalselt enam esimesele uurimisküsimusele (millised on argumendid)
jättes selle võrra tahaplaanile teise (miks nad erinevad). Analoogselt
märkusega hinnangus empiirilisele osale - järelduse
esitamisel oleks parema süsteemsuse tagamise osas olnud arenguruumi, nt
tabelite kasutamise näol.
Vormistus
Tekst on keeleliselt ja
vorminduslikult üldjoontes korrektne - arusaadav, ei esine olulisi keelelisi ebakorrektsusi.Kasutatud allikad on viidatud, viitamises ei esine põhimõttelisi vigu,
vaid mõned üksikuid pisiveadviitekirjete
vormistamises.
KOONDHINNE bakalaureusetöö eest (õigele
joon alla tõmmata):
Suurepärane (A)
|
Väga hea (B)
|
Hea (C)
|
Rahuldav (D)
|
Kasin (E)
|
Puudulik (F)
|