Lenna 3-kuune elamusterohke sünnipäev!

Lenna sai meil täna öösel 3-kuuseks! Palju õnne mu kõige armsamale põnniplikale! Sünnipäeva puhul pidi üksikema lapsega kahekesi torti sööma, sest paps läks Sveitsi meil. Aga hommikul nad Lennaga skype’sid ja pliks sai õnnitlused kätte! Aeg läheb nii ruttu ja Lenna on juba nii suur! Täna pidasime eriliselt sünnipäeva ja käisime Lennaga esimest korda basseinis teiste tittedega ujumas. Talle väga meeldis seal solberdada ja tegime erinevaid harjutusi! Hiljem läksime minu ema juurde Kiili, et seal puhata, aga puhkamisest tuli nii palju välja, et Lenna oli enamuse ajast üleval. Sai sushit ja kooki!

Mis siis kuu jooksul toimunud on?

Võtsime end lõpuks nüüd kokku ja alates reedest sai kookonilapsest voodilaps. Lenna magas meil ca 4 nädalat vankrikookonis akna all. Nii põõnas ta terve öö, 21-22 läks magama ja ärkas 05-06. Mõtlesime siis hirmuga, et see kookonist võõrutamine saab keeruline olema. Ta oli juba nii harjunud õhtuti kombekasse minemise ja värskes õhus magamisega. Ühel päeval rääkisin teise emaga, kel oli samuti kookonilaps ja kellel läks ümberharjutamine väga libedalt. Mõtlesin siis minagi, et kaua ma sellega ikka ootan. Lõpuks nägi see välja nii, et Erikuga mõlemad jumala põnevil ja paneme siis Lennale õhtul luti suhu ja kussutasime natukene. Silm läks looja, tõstsin voodisse, pakkisin käed teki alla ja magaski. Öösel ainult sättisin teda ja toppisin lutti suhu ning magas hommikul kella poole 7ni. Ja nii on ta meil juba reedest saati maganud. Oleme super rahul! Muidugi võiks ta öösel vähem sahkerdada, sest alates kella 3'st olen ma ise koguaeg valmisolekus.

Mida Lenna 3. elukuuks oskab?
Hoiab korralikult pead, naerab palju, kilkab, riidleb, tunneb inimesi ära, oskab ilusti kõhuli olla, jälgib mänguasju, proovib haarata, üritab end keerata, tõukab end jalgadega edasi kui käsi taldadel hoida, Lenna on avastanud käed ja jalad ning varbad ulatuvad suhu.

Videopostitus Lennast

Mõtlesin üle pika aja videosid lisada. Filmin Lennat palju, sest plaan on aasta lõpus talle esimese aasta kokkuvõttev video mälestuseks teha :) Pliks on juba nii asjalik. Teeme temaga iga päev trenni ja on näha, et see mõjub talle hästi. Lennal täitub viie päeva pärast kolm kuud ja huvi igasuguste asjade vastu on nii suur. Ta on iga päev aina kauem kõhuli ning üritab asju haarata, isegi kui eriti hästi välja ei tule.

Lenna TOP5 lemmiktegevuse hulgas on toolis istuda ja meiega jutustada. Minul on hea mugav, saan ise samal ajal süüa või millegi muuga tegeleda. Tal on tekkinud suurem huvi toidu vastu ka, koguaeg ainult vaataks kuidas ma söön. Toiduga alustame ilmselt 4. kuu paiku, sest see udusuleke on nii peenike ja ei võta kaalus palju juurde. Kolmapäeval on arst ja eks kuulan ta arvamuse ära ning siis mõtleme edasi. Mulle endale väga beebivoldikesed meeldivad, aga tundub, et Lenna neid ei kavatsegi koguda. 

Lahe on see, et laps on õppinud ennast paremini väljendama. Varem kui midagi ei meeldinud, siis ainult nuttis või oli vait. Nüüd kui meeldib, siis naerab ja kui ei meeldi siis joriseb. Jorrab ilma pisarateta. Ja nutab, kui olukord on lootusetu ja tundub, et inimesed aru ei saa, kui tal siiber saab.

Kui Erik koju hakkab sõitma, siis ta ikka helistab mulle. Nüüd saab Lennaga ka rääkida, missest et ta vastu ei räägi. Lapse imestus on nii suur, kui keegi sellest mustast asjandusest räägib, eriti kui on tuttav hääl. Siiani on veel rääkinud Erikuga ja skype'nud minu emaga.

Mälestasime märtsiküüditatuid!

 

Palju külaskäike sel nädavahetusel!

See nädalavahetus algas jälle nii tegusalt! Reedel käisin juuksuris, seekord siis suure kiiruga sai Salon+ aeg pandud, muidu olen Laagri ilusalongis käinud. Aga eks kiirustades saabki kõige kiiremini rahast lahti. Koos palsamiga läks arve 67 eurot! Ja mainiks ära, et triibutasin ainult väljakasvanud juuksejuuri! Tulemus sama nagu ikka, ainult, et maksta sai kahekordset hinda. Eks nüüd olen siis jälle targem. Reede õhtul käisime Lennaga sõpradel külas. Nii tore oli üle pika aja näha, kuid ega pikalt olla ei saanudki, sest õhtustel aegadel lapsega külas käia pole juba eos mõistlik. Pärast kella kuute hakkab Lenna vaikselt ööuneks valmistuma ning väsib kiiremini ja teeb ainult 30-40 minutilisi uinakuid, seega tegemist on pidevalt. Aga vähemalt sai natukene juttu räägitud ja Erikul saunas käidud.

Laupäeval käisime minu õepoja kuuendal sünnipäeval. Seal oli palju lapsi ja lärmi, kuid õnneks kohale jõudes magas Lenna veel mõnikümmend minutit autos ning selle võrra pidas kauem sünnipäeva vastu. Sai palju uut emotsiooni. Lenna jätsime sünnipäeval minu emale ja isale ning läksime ise kinno. Kuna Kiilis kõik teineteisele nii lähedal elavad, siis nemad said põnni vankrisse lükata ja koju jalutada temaga. Tundus, et see 3-tunnine hoid läks üsna hästi. Eks Lennaga on tegemist ikka, sest nagu beebid ikka, tüdineb ka tema kaua ühes asendis passimisest ja siis vaja talle jälle uut meelelahutust pakkuda. Aga üldiselt on ta väga tubli laps. Arutasime just Erikuga, et meie jaoks tundub ta juba nii suur ja asjalik nagu päris laps juba. Ja meil on temaga nii lihtsaks läinud, sest teame millal ta mida tahab. Kinos käisime muidu vaatamas "1944". Täitsa hea film oli ja tekitas emotsiooni ning pani mõtlema. Mulle tundus, et eestlaste kohta väga hästi välja kukkunud. Samas midagi väga erilist ka nagu polnud. On ka paremaid filme.

Kuidas üldse Lennaga külas käia on? Üldiselt näeb see välja nii, et kodus üritame enne minekut tal pikemalt magada lasta, söödame kõhu täis, räägime tiba juttu ning siis turvahällis autosse. Autos jääb ta uuesti magama ning kõige lihtsam on kui külla jõudes magab veel mõnikümmend minut autos, kuid tihti ärkab ta ca 10-15 minuti pärast üles. Tavaliselt enne seda jõuame teisi tervitada ja kogu pagasi maha laadida - vankri rattad, kookon, Lenna kott, kaamera, minu käekott jms. Lapsega külas käies on auto tavaliselt asju paksult täis, sest eks vanker võtab oma ruumi. Õnneks on Erikul suurem auto ja vähe mugavam sellega majandada. Mõtlen juba huviga, kuidas kahe väikse lapsega liigelda oleks!? Siis tavaliselt laseme Lennal turvahällis seni tiksuda kuni ta ära tüdineb, nii kohaneb ta kõige paremini uue ümbrusega, sest sealt hea turvaline vaikselt jälgida. Kuigi tavaliselt vaatab talle kohe 10 nägu vastu. Lõpuks veedab Lenna aega minu või Eriku süles ning kui siiber saab ja kiire jorr hakkab tulema, on tavaliselt aeg süüa. Sööb oma piima 10 minutiga ära ning siis on veel aega veits ringi vaadata ja eks 1-1,5h on ta juba täitsa läbi ning aeg mähkida ja vankrisse magama lükata. Hea on, kui magab 1,5-2 h, aga võib ka juhtuda 30-40 minutit ning siis hakkab kõik otsast peale. Külaskäiguks on kõige parem ajavahemik 12-18, sest siis on suur tõenäosus, et ta teeb ühe pikema une ning ise saab vabamalt võtta. Sama kehtib ka siis, kui külla kutsume. Õnneks üldiselt valdav enamus, kes lastega kokku puutunud on, saavad hästi aru, millal oleks mõistlik minema hakata. Aga on ka neid, kes nii hästi aru ei saa. Seetõttu ka käime parema meelega ise külas kui külla kutsume. Ehk kui oma majja elama saab, on lihtsam. Korteris on aga tüütu, kui lähen külaliste kõrvalt teise tuppa üleväsinud last rahustama.

Miks me Lenna rotaviiruse vaktsiinikuuri pooleli jätame?

Mina olen see ema, kellel otseselt vaktsiinide vastu midagi pole, kuid kõik mis tundub üleliigne, jätan kavast välja. Üleliigse all pean silmas, et nende haiguste vastu, mida on võimalik läbi põdeda, ma vaktsineerima ei hakka. Olin rasedana juba otsustanud, et komplekssüstid lasen ära teha ning rota viiruse vaktsiinist loobun. Olles ise esimest korda ema ja kõik tundus natukene roheline, lasin end arstil ümber rääkida ja kiirelt sai see esimene rota sisse manustatud. Perearst veel rääkis, et kõrvalmõjud on tavaliselt minimaalsed, võivad tekkida gaasid ja kõht võib korrast ära olla. Aga saingi esimese õppetunni kohe kätte. Veelkord sain veenduda selles, et käi oma südame järgi ning kui see ütleb sulle, et miski on vale, siis usalda oma sisetunnet. Lennal oli pärast vaktsiini saamist esimesed kaks päeva üsna tavalised, kuid siis hakkas järjest hullemaks minema. Tekkisid tugevad gaasivalud ja kõht mulises tohutult kõvasti ning oli korrast ära. Leenu oksendas toitu välja, nii palju kui välja ajada sai, sest endise 150 ml asemel sõi ta nüüd 50 ml üks toidukord ja seda ka suure nutuga. Tundsin end nii halvasti, et oma lapsele seda mürki sisse lasin toppida. Põhimõtteliselt põdes ta vaktsiiniga mini-rota versiooni läbi, ainult et ilma palaviku ja vedelikukaotuseta. Mõte sellest, et ma peaks kahel võimalikul korral uuesti oma last nii tundma panema, tundus väga vale. Seega otsustasime Erikuga, et ei jätka selle juraga. Rota vaktsiini mõjusid uuritakse siiani ning ei leia, et minu laps peaks olema mingisugune katsejänes. Igatahes meie Lennale see vaktsiin ei sobinud  ja seetõttu jääb ta teisest kahest vaktsiinist ka ilma. 

Ainult pildistaks oma Lennat!