Mina olen see ema, kellel otseselt vaktsiinide
vastu midagi pole, kuid kõik mis tundub üleliigne, jätan kavast välja.
Üleliigse all pean silmas, et nende haiguste vastu, mida on võimalik läbi
põdeda, ma vaktsineerima ei hakka. Olin rasedana juba otsustanud, et
komplekssüstid lasen ära teha ning rota viiruse vaktsiinist loobun. Olles ise esimest
korda ema ja kõik tundus natukene roheline, lasin end arstil ümber rääkida ja
kiirelt sai see esimene rota sisse manustatud. Perearst veel rääkis, et
kõrvalmõjud on tavaliselt minimaalsed, võivad tekkida gaasid ja kõht võib
korrast ära olla. Aga saingi esimese õppetunni kohe kätte. Veelkord sain
veenduda selles, et käi oma südame järgi ning kui see ütleb sulle, et miski on
vale, siis usalda oma sisetunnet. Lennal oli pärast vaktsiini saamist esimesed
kaks päeva üsna tavalised, kuid siis hakkas järjest hullemaks minema. Tekkisid
tugevad gaasivalud ja kõht mulises tohutult kõvasti ning oli korrast ära. Leenu
oksendas toitu välja, nii palju kui välja ajada sai, sest endise 150 ml asemel
sõi ta nüüd 50 ml üks toidukord ja seda ka suure nutuga. Tundsin end nii
halvasti, et oma lapsele seda mürki sisse lasin toppida. Põhimõtteliselt põdes
ta vaktsiiniga mini-rota versiooni läbi, ainult et ilma palaviku ja
vedelikukaotuseta. Mõte sellest, et ma peaks kahel võimalikul korral uuesti oma
last nii tundma panema, tundus väga vale. Seega otsustasime Erikuga, et ei
jätka selle juraga. Rota vaktsiini mõjusid uuritakse siiani ning ei leia, et
minu laps peaks olema mingisugune katsejänes. Igatahes meie Lennale see
vaktsiin ei sobinud ja seetõttu jääb ta
teisest kahest vaktsiinist ka ilma.
No comments:
Post a Comment