Eduka suhte saladus

Kolme kuu pärast oleme Erikuga koos olnud kaheksa aastat ning kümne päeva pärast juba abiellume. Mõtlesin, et kirjutan siia, mis minu jaoks teevad suhte edukaks. Kindlasti on erinevaid seisukohti ja arvamusi, kuid meie suhe on edukas just nendel põhjustel:

• Enda väärtustamine & lugupidamine-  suhe saab olla täisväärtuslik, kui mõlemad pooled endast lugu peavad. Ei määratleta end palga, sõpruskonna, kodutööde, perekonna tõttu teisest paremaks või halvemaks. Ei ole konkureerimist, kumb on parem. Pole alandlikkust ega argust.  Mõlemad on võrdsed, kui hindavad ennast kui isiksust. Erik just eile mainis mulle, et ta on jackpot. Ja just see mulle ta juures meeldibki. Inimene on enesekindel ja teab, mida ta väärt on, mitte ei otsi kiitust.
  
• Sõprus – hea suhe toimib ja kestab vaid siis, kui selle alustalaks on tugev sõprus ja teineteise usaldamine. Erik on minu jaoks kui hingesugulane. Ta teab absoluutselt minu kohta kõigist kõige enam. Ma ei karda, häbene, kahtle kunagi talle millestki rääkida, sest ma tean, et ta on hea kuulaja. Ma ei karda näidata oma nõrkust või muret, sest ta on minu teine pool, kes on alati olemas.
  
• Armastus & kirg – kui suhtest puudub igasugune sära, pinge, kirg, meeldimine, siis jääbki see ainult sõpruseks. Mõni paar on suhtes, sest nad on harjunud ja neil on hea olla. Nad saavad omavahel rääkida ja neil on keegi kellele vajadusel toetuda. Usun, et ka nii on võimalik, aga arvan, et elu raisata suhtele, mis pole täisväärtuslik ning millest on üks väike osa puudu, on mõttetu.
  
• Ühised eesmärgid  - ma ei kujutaks ette, kui minu ja Eriku visioon elust ei kattuks. Kui üks pool tahaks järgmised 20 aastat pidutseda,  noorust ja elu nautida ning teine tahaks järgmise 5 aasta jooksul pere luua ja lapsi saada.  Minu jaoks tundub sellest mõtlemine juba keeruline, et leida see kuldne kesktee. Üleüldse sellised põhimõttelised asjad peaksid minu arvates klappima,  sest muidu see lõppeb kas sellega, et üks pole rahul või sellega, et ühist teed enam ei jätkata.
  
• Spontaansus, põnevus, üllatused – ükskõik, mis eluetapp ka poleks – abielus/vallaline, lastega/lastetu- ei tohiks need märksõnad suhtest puududa.  Pole ime, et 40 aastat ühe inimesega koos olles, tekib tüdimus kui miskit koos ei tehta. Tuleb käia ja teha ning nautida aega teineteisega. Me oleme üritanud igal aastal miskit suurt või väikest koos ette võtta. Erikuga näiteks Soomes suusatamas, Rootsis shoppamas, Egiptuses & Türgis puhkamas, Eestis põnevaid kohti avastamas käinud. Plaanime koos pulmi. Igasugused ühised plaanid seovad inimesi, olgu need siis suured või väiksed. Käia kinos, väljas söömas, sõpradel külas, korraldada koos mingi väljasõit & võibki loetelu jätkata.
  
• Koostöö – suhtes ei tohi olla kitsi, nii ka materiaalselt. Tuleb leida hea kesktee, kus mõlemad panustavad võrdselt. Erikuga on meil praktiliselt ühine rahakott. Ei kujutaks ette kui läheme koos välja sööma ning Erik pärast arve tasumist küsiks minu osa tagasi või poes käies loeksime sendi pealt, kes rohkem mille eest maksis. Tundub kuidagi absurdne kui ostan Erikule hambaharja ja hiljem temalt raha tagasi küsin. Samuti ka näiteks riideid ostes või midagi võites. Pole kunagi olnud probleem, et emb-kumb meist teisele miskit lubab.  Ma usun, et täielik sõltumatus ja iseseisvuse rõhutamine ei tule just alati kasuks. Meestele meeldib naisi välja viia ja naistele meeldib meestele üllatusi teha :) 

Ühes olen ma veendunud, et mida nooremalt suhtesse astutakse (ei mõtle, et inimene päris 13 peaks olema), seda lihtsam on. Nii kasvatakse ühes ja luuakse midagi koos. Ma arvan, et väga keeruline on alustada suhet, olles 30+. Inimesed on ammu välja kujunenud ning leidnud oma tee, mida mööda minna. Samuti seatakse latt väga kõrgele. Küll oodatakse kaaslastelt, et ta oleks selleks ajaks palju saavutanud, haritud ja materiaalselt kindlustatud ning tihti tuleb leppida kaaslastega, kes on juba teisel ringil.  Ma olen alati olnud veendumusel, et kui kord kokku on saadud & sisetunne ütleb, et asi on õige, siis ei tasu selles kahelda. Suhete nimel tuleb vaeva näha ning see on juba puhtalt inimeses eneses kinni. 

                                                                           2011