Pulmad

Kirjutan nüüdsest uue nime alt – Laura Vesiloik. Usun, et esimeseks postituseks olekski kõige sobilikum kirjutada pulmadest.  

25.06.12 – minu 20. juubelil palus Erik minu kätt väga armsal viisil. Täpselt nii nagu olin soovinud! Ütlesin kahtlemata jah, sest olin juba ammu oma peas mõelnud, et kui see hetk kunagi tuleb, kas oleksin valmis just Erikuga oma elu jagama. Sellest tulenevalt ka selline vastus.  Praktiliselt samal päeval panime paika aja, millal soovime abielluda – kas aasta, 5 aasta või 10 aasta pärast. Otsustasime aasta kasuks.  Panime ka paika kuupäeva – 20.07.13. Tundus ilus number ning lähtusime ka sellest, et juuli lõpp peaks kindlasti ilus olema. 

Vundamenti polnud raske paika panna, sest meie soovid kattusid, kuna me ei soovinud kumbki suuri pulmi.  Kõige olulisem alus oli see, et selle päeva teeme just sellise nagu ise soovime ning enne kõike peaksime ise rahule jääma. Vahepeal mõlgutasime ka mõtteid, et võiksime minna kahekesi reisile ning abielluda kuskil soojal maal ranna ääres. Need mõtted lükati kiirelt ümber, sest perekond ikkagi leidis, et teised tahaksid ka abiellumisest osa saada. Lõpuks jäimegi oma idee juurde, et teeme väikse, armsa ja privaatse pulma, millest saavad osa ainult kõige lähedasemad ning inimesed, kellega igapäevaselt suhtleme.  2012. oktoobris ostsime ka ära abielusõrmused Mati Kullaärist. Soovitame soojalt! Kumbki meist Erikuga ei kanna kollast kulda, seega ostsime valgest kullast sõrmused, minu oma on väikse teemantiga. Sõrmused saime ca 400 € eest, seega polnud hullu midagi. 

Mõtlesime ka umbkaudse eelarve pulmadeks , ca 2000 – 2500€, mille plaanisime kokku saada 2013. aasta kevadeks.  Siis jätsime esialgsed plaanid kuueks kuuks ootele. Kätte jõudis jaanuar ning siis hakkas aktiivne asjaajamine pihta. Meie suur soov oli teha  pulmad Sakus, Küla Villas, mis on meie peretuttava puhkekompleks. 15. jaanuar sai selgeks, et seal imekaunis kohas toimub meie pulmapidu. Sama päeva õhtul saatsin väga palju kirju cateringidele, fotograafidele ning õhtujuhtidele. Cateringiga läks kergelt, sest otsutasime kohe Frens cateringi kasuks. Pulmade juures pidasin kõige olulisemaks ilusaid sõrmuseid ning kvaliteetseid pulmapilte. Meie jaoks oli oluline, et fotograaf pildistaks terve päeva – algusest lõpuni. Pildid on siiski need, mis jäävad. Meie pulma fotografeeris Sven Meresmaa. Jäime superrahule! Tegi oma tööd professionaalselt ning tehtud töö oli suurepärane! Meie jaoks oli olulisel kohal ka õhtujuht, sest olime algselt juba veendunud, et ise seda õhtut läbi ei taha viia. Võtsime ühendust üheteistkümne õhtujuhiga ning olime huvitatud täispaketist, ehk õhtujuht võiks ka ühtlasi muusikat mängida. Bändist polnud me huvitatud ja mõnest tuntust esinejast ka mitte, sest nagu öeldakse, röövib see tavaliselt tähelepanu endale. Leidsime lõpuks Artur Raidmetsa, kes tegi suurepäraselt oma tööd ja järjekordselt jäime väga rahule temaga!  Praktiliselt nädalaga olid meil suured asjad paigas. Siis tegime järjekordselt väikse pausi ning otsustasime asju edasi ajada mõne kuu pärast. 

Minu suurim soov oli teha pulmad natukene teistmoodi , mõne traditsioonilise joonega. Esiteks ei tahtnud me pakkuda oma pulmas süldilauda, samuti ei tahtnud me teha joomapidu. Otsustasime kergete suupistete, salatite ja sushi kasuks, just see mida me ise enim süüa tahaks. Pakkusime rohkem lahjat alkoholi nagu õlu, siider, vein, vahuvein,  siiski muretsesime ka natukene viina.  Koheselt panime paika, et pidu lõppeb ametlikult 00.00 ning pruutpaar lahkub siis pulmaöö kohta Laulasmaa spasse, mille korraldas meile Eriku ema pere. 

Tahtsime panna rõhku pisiasjadele nagu kutsed, kohakaardid, pulmaraamat, kingituste laegas. Pulma läbiv toon oli sinine ja valge ning kõik eelnimetatud asjad said tellitud OÜ AgeArt’ilt.  Suurepärane töö, järjekordselt soovitan soojalt!  Detailidega hakkasimegi tegelema alles aprillis – mais. Kutsed saatsime 44’le inimesele ning praktiliselt kõik said tulla, sest külalisi oli pulmas kokku 40. Täpselt paras arv, et jõudis kõigiga suhelda ning mõnusalt üheskoos õhtut veeta.  Lillekaunistused tellisime Nurmiko lilleärist.

Suured muudatused toimusid ca kaks kuud enne pulmi. Selgus, et külalisi oli algselt rohkem siiski tulemas ning peamajja poleks hästi ära mahtunud. Seega pidime tellima välja suure telgi ning võtsime ka cateringilt lisaks kõik toolid ja lauad.  Nimelt ei tahtnud me istuda „pika laua” taga, seega otsustasime ümmarguste laudade kasuks. Nii oli ka inimestel parem ja lihtsam omavahel suhelda. Usun, et tegime hea valiku.  Muidugi kõigega kaasnes ka lisakulutusi ning minul isiklikult tekkis täielik tõrge ja stress. Muretsesin sellepärast, et kui ilm meid alt veab, siis välitingimustes on pulmi pidada ikka väga riskantne. Sain oma vanematelt kõvasti positiivsust ning läksime enesekindlalt edasi. Püüdsin end meelestada, et läheb nii kuidas minema peab ning valmistusin kõige hullemaks – vihmaks, tormiks, milleks iganes. Välja kukkus nii, et laupäev oli ainuke päikesepaisteline ilm sel nädalavahetusel! 

Pulmakleit. Sellega oli omajagu nalja. Kõigepealt oli mul algselt kohe nägemus, et ei taha traditsioonilist puhviskleiti, vaid midagi lihtsat ning noorusliku ja miskit, mis istuks hästi minu kehaga. Lasin vanal kooliõel  õmmelda endale kleidi oma nägemuse järgi, kuid see ei tulnud päris selline nagu soovisin. Aega oli jäänud küllaltki vähe ning mõtlesin, et eks siis peab sealt Hiinast miskit tellima. See jäi ära, sest ei hakanud riskima sellega, et kleit pärast pulmapidu kohale jõuaks. Läksin siis poode läbi kammima ja leidsin täiesti tavalisest poest omale kleidi. Selga pannes tundsin, et  olen leidnud selle mida nii kaua otsisin.  Lasin kleiti natukene ümber teha ning sellele pärlivöö õmmelda. Igatahes jäin superrahule. Erikule saime selga ka päris laheda smokingu. 

Lõin kokku ka igasugused pisiasjad ning kogu üritus läks üle 4000€, mis on ideaalne näide sellest, et piirides on küllaltki raske püsida.  Päris palju ka oleneb sellest, kuidas asju ajada. Tegelikkuses peokoht, pulmaauto ja muud nipet näpet oli tasuta. Aga kõik oli seda väärt. Pulmapäev iseenesest läks täpselt kümnesse. Jäime 110% ise rahule. Toimusid erinevad mängud ja kõige toredam oli kuulda positiivset tagasisidet külalistelt. Tundub, et kõik jäid rahule. 

 

 

Lõpetuseks. Ma olen tohutult õnnelik, et selle pulmapeo ette võtsime. Julgustan kõiki see samm ette võtta! Kindlasti suured tänud minu armsale abikaasale, kelleta poleks miski nii hästi välja kukkunud!