Sõpradele!

Kõigepealt tervist sügis! Pole ammu bloginud, ilmselt nüüd saab ka rohkem postitusi kirjutatud.  Suvi on läbi ja vaja end jälle töö- ja koolilainele viia. Kooli lõpp on peaaegu käega katsutav. Viimased pingutused.

Postituse mõtlesin kirjutada kõikidele sõpradele. Naljakas kuulata, kuidas noored inimesed räägivad, et nii kiire on koguaeg – töö ja kõige muuga.  Ka suvel. Arusaadav, ega isegi eriline erand pole.  Siiski püüan alati aega leida. Huvitav vaadata, kuidas inimesed võõranduvad. Kasvõi nähes seda vanade koolikaaslaste pealt, kellega on aastaid läbi käidud. Sõprussuhte nimel tuleb sama palju vaeva näha kui suhtes olles oma elukaaslase/abikaasaga. Tuleb leida aega, et suhelda, läbi käia ja midagi toredat koos teha.  Lõpuks kui need pausid on juba mitu kuud pikad, mil ei suhelda, siis ei tasu imestada, kui miskit teistmoodi on.

Paljud elavad ka erinevas elutempos – abielluvad, pidutsevad, lapsega kodus, armuvad, õpivad, töötavad. Ilmselge, et tuleb olla mõistev ja aru saada, et see on mingi periood elus. Aga see muutub- armumisaeg möödub, lapsed kasvavad suureks, õpingud lõppevad, inimesed saavad aru, et õnn ei peitu ainult töö tegemises. Kahju vaadata, kuidas arvatakse, et see on püsiv. Mäletan, kui Erikuga alles läbi hakkasime läbi käima. 24/7 olime ninapidi koos, sest miski muu väga ei huvitanud. Siiski ei läinud sellega hulluks. Ühiste sõpradega käisime ikka väljas, üritustel ja Eriku juures sai korraldatud suuremaid koosolemisi. Inimesed on muutunud nii mugavaks, tegeletakse ainult sellega, millega harjutud on.

Lõppkokkuvõttes sõbrad kaugenevad teineteisest. Pole vahet, kas olete olnud väga head sõbrad ligi kümme aastat, või mitte. Nii nagu suhtes, on ka sõpruses – kui üks pool on tuim, siis ka teine pool lihtsalt vaikselt ajaga kaob. Ei tasu imestada, kui suhte ülessoojendamiseks on juba natukene liiga hilja.

Aga nii see elu kord on. Aeg muudab inimesi.