Eesti Laul

Sellest olen ma ammu aru saanud, et Eurovisoon pole enam päris see, mis ta kunagi oli. Mitmed aastad tagasi oli see veel küllaltki pop. Koguneti kokku, elati hea söögi kõrval televiisori vahendusel kaasa. Sellegi poolest vaatan igal aastal põgusalt Eesti laulud üle ning  saab ka suurvõistlust jälgitud. Igatahes, mis puudutab nüüd „ Eesti Laulu”, siis on see tegelikult küllaltki värske formaat, sest seda nime hakati alles 2008. aastast kasutama.

 

Nimelt vaatasin täna Eesti Laulu esimest poolfinaali ja olin vägagi üllatunud, mis laulud sinna üleüldse valitud on. Varem otsiti Eurolugu, mida saata riiki esindama, nüüd aga otsitakse Eesti Laulu, mis peaks sobima Eurovisiooni formaadiga. Need kaks asja absoluutselt ei sobi kokku. Otsides Eesti laulu, peaks võistlusel olema kindlasti rohkem kui üks eestikeelne lugu. Samas nö. „Eesti Laul” ei pruugi absoluutselt sobida Eurolooks, kus on oluline väline image, suur show ja kaasahaaravus.  See selleks.

Nüüd vaadates nende lugude valikut, siis mind totaalselt üllatab, kas tõesti pole paremaid artiste ja loomingut, millega välja astuda? Esimesest poolfinaalist, julgen ausalt öelda, vähemalt pooled lood olid alla igasugust arvestust. Lihtsalt uskumatu! Saan aru, et asi on ka maitses ning selle üle ei vaielda. Kuid siiski, Young Girl – Armastus, Marilyn Jurman- Moving to Mmm, Winny Puhh, Sarah – Taevas valgeks läeb, Kõrsikud – Suuda öelda ei ???  Osad neist pole mitte mingisugusel määral esinduslikudki. Kõrsikud ja hipid said veel oma osa punktidest züriilt. Kuidagi nii mõistusevastane. Kõige üllatavam oli see, et Rosanna, kellel oli ehk kõige eurolikum lugu, vähegi kandev hääl ja välimus, ei saanud mingeid punkte züriilt. Selle eest sai vähemalt Kõrsikud ja Winny Puhh finaali edasi. 

See kõik on puhtalt minu arvamus ja ei taha kellegi maitset solvata, nii et ei tasu isiklikult võtta. Lõppkokkuvõttes on see lihtsalt üks lauluvõistlus.