Käisime eile sõbra 25. juubelit tähistamas BayernBöhmen Kelleris. Tore ja lõbus oli! Me saame Erikuga omadega alati varem valmis, nii siis tegime kodus aega parajaks. Käisin Erikul kõikides tubades kaameraga järel. Lõime veits meeleolu, Erik kirjutas kaardi ja seadsimegi sammud linna poole. Järjekordselt sellistel päevadel on ikka linnas elamine tõeline õnnistus. Vanalinn on kodu kõrval ning vaja ainult üle Lindamäe kõndida. Öösel hea allamäge jälle kodu poole tagasi tulla. Keller iseenesest mõnus koht, inspiratsiooni saadud Saksamaalt ja Tšehhist. Pakutakse just nende riikide toidu- ja õllekultuuri. Vahva!
Täna oli mul full package autohooldus oma kalli mehe poolt. Käisime vahetasime minu rehvid ära ja pesime auto seest-väljast puhtaks. Nüüd kohe hoopis teine asi, saab mõnusalt suvele vastu minna. Tükk aega juba nihelesin ja vingusin, et auto on NII must, kuigi keegi peale minu seda ei märganud. Suur aitäh abikaasale, kes oma abielukohustusi hästi täidab!
Ühtlasi tegin täna autost ka pildid, sest plaan lähiajal müüki panna. Tunne on kurb, sest auto on superhea, aga lihtsalt tuleb ratsionaalselt mõelda ning mingi uuendus teha. Pean veel mõtlema, kas osta uus auto asemele või hakata pere peale kasutama ühte autot, mis viimasel ajal üsna populaarseks muutunud. Eriti kui sõidetakse samas suunas. Aga suure tõenäosusega ostaksin ikkagi uue auto, lihtsalt aastalt värskema ja ideaalis tahaksin mõnda väikest punni, kuhu mahuksin mina ja mu trenni-või poekotid ära. Sellist armast pisikest, kes mahuks igale poole hästi ära, võtaks vähe bensiini ja teeniks mind truult. Ma pole kohe kindlasti see inimene, kes ostaks endale liisinguga hirmkalli auto, isegi kui saaksin seda endale lubada. Lihtsalt endal hakkaks piinlik, eriti kui pole selleks mingit vajadust. Naeran alati neid, kes elavad kuskil 1- toalises korteris, või veel parem vanemate kodus, aga sõidavad vähemalt Porsche või Audi džiibiga. Pole veel aru saanud, kellele tahetakse muljet avaldada. Aga eks inimesed ongi erinevad.
No comments:
Post a Comment