Lenna ongi kahekuune!

Peame Lenna sünnipäeva sel kuul 28. kuupäeval, sest 31. puudus. Aga mis need paar päeva siia sinna ikka loeb. Tüdruk on meil nüüd kaks kuud vana ja varsti on juba  suur inimene. Silmnähtavalt pidevalt kasvab ja areneb! Ta on nii pikk juba, et põlvedele mul ära ei mahu ning mähkimislaual vaja ka otsast asju vähemaks võtta. Tahaks huvi pärast juba näha, palju ta kasvanud on, 04.03 on meil arst. Väga raskeks on ka muutunud, kuigi näeb endiselt sihvakas välja, hoiab ilmselt saledat joont. Kanname juba vaikselt 62 suuruses riideid ja ma hirmuga juba mõtlen, kuhu ma kõik need väikseks jäänud lapseasjad paigutan! Lenna on viimase nädalaga aina rohkem tahtnud meelelahutust saada. Enam ei rahulda teda see, et ärkveloleku võiks vabalt põlvedel passida ja mingit mänguasja vaadata. Tahab ringi uudistada ja vaatab silmad punnis peas, kui mööda tuba temaga ringi käia. Lamamistool õnneks veel kõlbab, aga laenamegi endale nüüd mängumati lisaks, seniks kuni keerama hakkab. Selline tunne, et varsti elamegi ainult lapseasjade otsas. Raske on end siia korterisse ära mahutada. Vaatan, et ega palju pole jäänud kui ka turvahäll tuleks välja vahetada. Aga see selleks. Praegu on meil välja kujunenud nii, et õhtul 7-8 ajal läheb Erik temaga jalutama ning tagasitulles tõstame kookoni lahtise akna alla ning Lenna põõnab siis mõnusalt kella kaheni. Siis on esimene äratus ning teine äratus on kas kell 5 või kui hästi läheb, siis venitab 7-ni välja ja saame kõik koos ärgata. Oleme üsna harjunud selle graafikuga. Öösiti ta siis reeglina tahab ainult süüa ja üleval saab olla ca tunnike. Erik tavaliselt on esimese ärkamise temaga ja mina teise, siis on vähe inimlikum päeva  alustada. Aga ükskõik kui väsinud ka hommikul poleks, läheb kõik meelest kui lähen vabastan Lenna mähkimistekist ning ta minule mitmeid naeratusi jagab. Iga päevaga moodustab aina pikemaid lalinaid ka. 

Alles nüüd on mul tekkinud üha enam see tunne, et no nii armas laps on mulle. Ei häiri nutt ja muu jura, ainult küll siis kui ise jube väsinud olen. Üldiselt ka seda enam tihti ei juhtu, sest olen harjunud oma päevakava juba kohandama ning Erik on õhtuti töölt tulles suureks abiks, mil saan oma asjadega tegeleda. Käisime Lennaga puusaliigeste kontrollis ka ära ning kõik oli korras. Täpselt nii nagu arvasingi. Üks kuu veel jäänud ja siis plaanin temaga hakata ujumas käima, nii ootan juba! J

Lenna jonn

Lenna suhtleb