Talvespordist

Talv jäi sel aastal küll päris lühikeseks. Just täna vaatasin vanu pilte ja leidsin 2001., 2002., 2003., 2005. ja 2006. aasta pilte suusareisidest. 2005 perega Soomes, 2006 Eriku, venna pere ja tuttavatega Levil. Üldse kui noorem olin, siis sai palju käidud talviti suusatamas, mitmeid kordi Tahkol, ka Himosel, Sälenis ja Levil. Tore traditsioon oli. Tavaliselt käisin vanemate ja nende sõpradega, kellel olid ka lapsed kaasas. Sälenis käisime kogu perekonnaga. Murdmaasuusatamise fänn ma eriti ei ole, mäesuusatamine aga selle eest väga cool. Ilmselt meeldib see kiirus, mis tekib. Kahuks 2006. aastal Levil käik on jäänud siiani viimaseks. Eestis vahepeal Otepääl käinud, aga sellest ei hakka kirjutamagi, sõidaks nagu lagedal maal.

Ikka nii pikk aeg on möödas viimasest korrast – jookseb juba 8. aasta.  Viimasel korral proovisin ka lauda sõita, sest Erik sõidab ainult lumelauaga. Algaja kohta seisin päris palju püsti ja liikusin, aga pole ikka minu teema.  Plaan on tulevikus tegelikult suusatraditsiooni jätkata. Kahjuks pole seltskonnas väga palju neid, kes lumelauda või mäesuuska sõidaks. Nii et pudinad tuleb kõik välja koolitada, siis saab oma perega käia.

Igatahes toredad mälestused!

2001 Kuutsemäe (vend, mina, ema)

 2002 (Tahko ehk?)

 2003 Sälen (vend, isa, ema, õde, mina)

2005 Soomes tollipunktis

 Mäletan, et 2005. aastal Soomes käies olin ma juba Erikuga tuttav ja nagu alguses ikka tahad kõigega kursis olla. Nii me siis sõnumeerisime ja helistasime teineteisele Soomest ja mu telefoniarve oli järgmisel kuul 1000 krooni. Seda oli küll tore vanematele seletada, kuidas see arve küll nii suur oli.

2006 Soomes Levil. Esimesed katsetused lumelauaga.

 Mina olin siis 14 ja Erik 17.

Karvased sõbrad

Kui kuuled, et iga hetk on keegi läbi elutoa ukseklaasi lendamas, siis see võib üks põhjustest olla: 

Kolisime Tabasallu

Kolisime oma kodinatega nädalaks Tabasallu, sest Eriku vanemad läksid Andorrasse suusatama ja keegi peab seda loomaaeda valvama. Ühtlasi üritan ka siin lõputöö kirjutamisega alustada. 

Eile oli pikk päev. Hommikul ärkasime, käisime koertega jalutama, oli justkui kevad. Koristasime maja enda käe järgi ära ja kuna õhtul oli Eesti Laul siis sai ka sõbrad külla kutsutud. Lõpuks kujunes ikka nii välja, et Eesti Laulust sai kaks esimest laulu ära kuulatud ja sellega vaatamine lõppes. 

Tore oli sõpru näha üle pika aja! Tihti on nii, et kui väga midagi korraldad, siis ei saa üks või teine tulla. Ja siis kui eelmisel õhtul nii muuseas helistad, on kõik kohal. 

Magamistund

Morsipidu

 Mängisime ühte lahedat lauamängu A-Ü'ni, polnud varem mänginud, nii et täitsa tore oli!

 Adele vallutas Tuuli meigikoti

Ja nii see pühapäev kätte jõudiski! Täna hommikul õues lund nähes tuli küll ahastus peale. Loodetavasti sulab see sama kiiresti kui tuli. 

Aitäh, et tulite! :)

Meie pere sai uue liikme!

Täna on olnud suurepärane päev! Eile hilisõhtul sai meie pere juurde veel ühe imearmsa poisi! Minu vend sai kolmanda poja ja mina sain neljakordseks tädiks J Rõõm on üüratu! Mõtlesime siis, et ei hakka kohe end suurest rõõmust peale pressima, vaid ootame viisakalt kui kutsutakse.

Niisiis üritasin täna mõtted mujale saada. Käisin hommikul trennis ja mõtlesin, et lähen Kristiine keskusesse ja ostan endale üle pika aja riideid. Kapis oli täielik kaos ning oli viimne aeg midagi soetada. Sain palju head kraami - pluuse, retuuse, kampsuni, kleidi, tennised, dressid, pesu jms. Nüüd on jälle midagi selga panna! 

Pärast poodlemist sain vennalt sõnumi, et võime läbi astuda õhtul. Nii tore! Elevus oli suur. Läksime siis Pelgulinna haiglasse ja seal see pisike armas, pehme laps voodi peal magaski. Vastsündinud beebid on ikka imeväiksed, ei julgeks süllegi võtta. Piiritu rõõm! Uskumatu on mõelda, et sellest väiksest tegelasest kasvab samasugune inimene nagu meiegi.

Oh seda rõõmu hüppenööri!

 Vanaema ja vanaisa oma neljanda lapselapsega!

 Vennad lõpuks koos

Vilistlaste kokkutulek

Meie armas Tallinna Nõmme Gümnaasium sai 85. aastaseks ja nagu ikka korraldatakse juubelite puhul korralikud peod. Sel aastal toimus siis juubelipidu Nokia Kontsertisaalis.

Enne pidu toimus hommikul traditsiooniline korvpalliturniir erinevate lendude vahel. Osa  võttis kuus võistkonda. Meeskonnas „Lahvatav Leek” oli ka Erik ning tublid nagu nad olid, toodi kuld koju! Tema teised Eesti noorte klassi meistritiitlite medalid kahvatuvad selle kõrval. Lõpuks Erik sai selle vilistlaste medali, mida ta oli koguaeg tahtnud. Mängudega läks nii kaua, et jõudis tund aega enne kontsert –aktust alles koju.

Nokia Kontsertimajas olime varem käinud, Peeter Oja monoetendust poliitikast vaatamas. Nii et maja oli tuttav.  Tohutult palju oli 50 + vilistlasi. Istusime siis oma kohtadele ja kava oli küllaltki etteaimatav, sest ise olen hiljuti kooli lõpetnud. Koorid laulsid laule, õpilased rääkisid mõistukõnesid, direktor pidas kõne. Meeldivaks üllatuseks oli Ain Lutsepp, kes kooli vilistlasena meenutas oma kõnes vanu aegu, samuti ka praegune 11. klassi tudeng, kes kõneles humoorikalt. Võibolla oleks võinud mõni tuntud või vähemtuntud isik veel kõneleda või esineda. Vilistlaste hulgas märkasin veel Jaagup Kreemi ja Jüri Ratast. Esimene laul, mis lauldi, oli küll natukene liiga tõsine. Selle eest punkt kontsert-aktusele oli ideaalne.  Koor laulis laulu meie koolist, meloodiaks oli Siiri Sisaski „Mis maa see on”. Algas umbes nii: „mis kool see on, kus pole ühtki võimlat” ..

Pärast ametliku osa otsisid kõik vilistlased oma tuttavad üles ja räägiti juttu ja vahetati muljeid. Minu lennust polnud praktiliselt kedagi, mõnda üksikut kohtasin. Õnneks Eriku lennust oli rohkem vilistlasi kohal, keda ma ise ka tundsin. Samuti sai juttu räägitud meie toredate õpetajate ja õppealajuhatajaga. Õhtul esines veel Justament. Ise olime seal kokku ehk 3,5 h ja siis otsustasime sõpradega meie juurde edasi minna.

Üldiselt on super-tore, et selline asi ette võeti. Kõige rohkem põnevil olen kui Tallinna Nõmme Gümnaasium 100 – aastaseks saab. Siis on selline paras aeg möödas, et oma lennukaaslasi ja vanu tuttavaid näha ning kindlasti korraldatakse ka vägev juubeli-pidu.

Erikuga saime 2005. aastal  Tallinna Nõmme Gümnaasiumis tuttavaks (varsti 9 aastat tagasi)