Talvespordist

Talv jäi sel aastal küll päris lühikeseks. Just täna vaatasin vanu pilte ja leidsin 2001., 2002., 2003., 2005. ja 2006. aasta pilte suusareisidest. 2005 perega Soomes, 2006 Eriku, venna pere ja tuttavatega Levil. Üldse kui noorem olin, siis sai palju käidud talviti suusatamas, mitmeid kordi Tahkol, ka Himosel, Sälenis ja Levil. Tore traditsioon oli. Tavaliselt käisin vanemate ja nende sõpradega, kellel olid ka lapsed kaasas. Sälenis käisime kogu perekonnaga. Murdmaasuusatamise fänn ma eriti ei ole, mäesuusatamine aga selle eest väga cool. Ilmselt meeldib see kiirus, mis tekib. Kahuks 2006. aastal Levil käik on jäänud siiani viimaseks. Eestis vahepeal Otepääl käinud, aga sellest ei hakka kirjutamagi, sõidaks nagu lagedal maal.

Ikka nii pikk aeg on möödas viimasest korrast – jookseb juba 8. aasta.  Viimasel korral proovisin ka lauda sõita, sest Erik sõidab ainult lumelauaga. Algaja kohta seisin päris palju püsti ja liikusin, aga pole ikka minu teema.  Plaan on tulevikus tegelikult suusatraditsiooni jätkata. Kahjuks pole seltskonnas väga palju neid, kes lumelauda või mäesuuska sõidaks. Nii et pudinad tuleb kõik välja koolitada, siis saab oma perega käia.

Igatahes toredad mälestused!

2001 Kuutsemäe (vend, mina, ema)

 2002 (Tahko ehk?)

 2003 Sälen (vend, isa, ema, õde, mina)

2005 Soomes tollipunktis

 Mäletan, et 2005. aastal Soomes käies olin ma juba Erikuga tuttav ja nagu alguses ikka tahad kõigega kursis olla. Nii me siis sõnumeerisime ja helistasime teineteisele Soomest ja mu telefoniarve oli järgmisel kuul 1000 krooni. Seda oli küll tore vanematele seletada, kuidas see arve küll nii suur oli.

2006 Soomes Levil. Esimesed katsetused lumelauaga.

 Mina olin siis 14 ja Erik 17.