Kõik on uus märtsi kuus!

Eile oli üks hea päev! Hommikut alustasin nagu ikka, loomaaiaga. Kõik hoolealused said söödetud, koertega jalutamas käidud. Üldse olen see nädal tubli olnud, iga päev koertega jalutanud ja jooksmas käinud. See loomadega majandamine on ikka päris väsitav, eriti kui neid kolm on. Väike pähman on megaaktivist, ainuüksi tema vaatamine juba väsitab. See selleks. Siis sai lõputöö asju vaadatud ja õhtul Maurusega (pere pesamuna Berni karjakoer) koertekooli mindud. Oh üllatust!  Kui me koertekoolis teisi koeri nägime, siis sain aru, et Maurus on ikka täielik viieline. Kui siiani olin arvanud, et nii väsitavat kutsikat mujal olemas pole, siis ma eksisin. Seal oli kaks labradori kutsikat, üks neist oli täiesti hullumeelne, rihm oli tal koguaeg pingul, sest ta oli pidevalt meeltesegaduses.  Ja eriti käest ära oli Husky kutsikas, isegi tema perenaine ütles, et ei suuda temaga enam (kutsikas alles 5-6 kuune) hakkama saada. Siis saadeti koer nagu väike laps teise tuppa rahunema. Täitsa tore oli tõdeda, et meie koer on täiesti normaalne. Tegime seal igasuguseid harjutusi, aga koerad väsisid ca 20 minutiga ära, nii et edasi pidi kodus praktiseerima. Vahva!  

Jõudsime siis koju. Tegin süüa ja parasjagu selgus, et samal õhtul on võimalik ka auto juba kätte saada.  Jah, just, Erik vahetab auto välja. Enne sõitis Honda Accordiga (tubli ja hea auto, ostke ära!),  aga kuna plaanid on muutunud, siis otsustas ta auto välja vahetada. Kohe alguses olime kindlad, et jääme Hondale truuks ja siis jäigi valik, kas Honda Accord universaalkerega või Honda CR-V linnamaastur. Muidugi küsib hea mees naiselt nõu ja naine andis hea nõu, et ikka CR-V.  Nii ta meie perre jõudiski. Kui alguse juurde tagasi tulla, vingusin ma siis Erikule, et nüüd tulevad alguses igasugused kulutused autoga ja minu telefoniplaan lükkub edasi. Erik niisama noogutas kaasa ja vahetas teemat. Valmistusime siis söömiseks ja söögilaua juurde jõudes oli minu arvuti peal väike pakike. Erik ütles, et saan naistepäevakingi varem, et ma väga kärsituks ei muutuks. Olin juba rõõmust lakke hüppamas, mõtlesin, et JESSSS, SAMMULUGEJA (mida ammu olen plaaninud osta)!! Ja oh seda rõõmu, pakki avades, piilus mulle vastu minu UUS TELEFON Samsung Galaxy S3. Nii õnnelik! Tundsin normaalsest telefonist tükk aega puudust ja lõpuks see minuni jõudiski! Aitäh minu kallile mehele!

Pärast suurt rõõmustamist, läksime siis Eriku uuele autole järele. Sai rõõmsalt Tabasalust Viimsisse sõidetud. Poleks vist elusees viitsinud sõita, aga elevus oli nii suur. Erik usaldas mul isegi ise tagasi sõita.  Pole ka ime, sest auto polnud veel Eriku nimel ning puudus kindlustus. Ilmselt panustas ta minu moosinäole, juhuks kui politsei kinni peaks pidama. Õnneks jõudsime ilusti tagasi ja trahvi ei saanudki.

Veel tahaks lõppu kirjutada, et ma räägin koguaeg koertest, aga tegelikult on Tabasalus mu lemmikloomaks hoopis kass Sofia Petrovna. Me mõistame teineteist hästi. Ta magab minust alati paarikümne cm kaugusel, kuid kunagi süles mitte. Nädala jooksul on tal tulnud isegi üks lembehetk, kus ta tuli end minu vastu hõõruma. Aga mulle tundub, et ta saab hästi aru, et mulle pealepressitud füüsiline kontakt ei meeldi. Selle eest on ta tore seltsiline, ei pinguta mulle meeldimisega üle ja toob tihti ukse taha hiiri, et ma ikka aru saaks, miks ta pasteeti väärt on. 

 Ilusat tulevat nädalavahetust ja kaunist naistepäeva naised!