Kõik on uus märtsi kuus!

Eile oli üks hea päev! Hommikut alustasin nagu ikka, loomaaiaga. Kõik hoolealused said söödetud, koertega jalutamas käidud. Üldse olen see nädal tubli olnud, iga päev koertega jalutanud ja jooksmas käinud. See loomadega majandamine on ikka päris väsitav, eriti kui neid kolm on. Väike pähman on megaaktivist, ainuüksi tema vaatamine juba väsitab. See selleks. Siis sai lõputöö asju vaadatud ja õhtul Maurusega (pere pesamuna Berni karjakoer) koertekooli mindud. Oh üllatust!  Kui me koertekoolis teisi koeri nägime, siis sain aru, et Maurus on ikka täielik viieline. Kui siiani olin arvanud, et nii väsitavat kutsikat mujal olemas pole, siis ma eksisin. Seal oli kaks labradori kutsikat, üks neist oli täiesti hullumeelne, rihm oli tal koguaeg pingul, sest ta oli pidevalt meeltesegaduses.  Ja eriti käest ära oli Husky kutsikas, isegi tema perenaine ütles, et ei suuda temaga enam (kutsikas alles 5-6 kuune) hakkama saada. Siis saadeti koer nagu väike laps teise tuppa rahunema. Täitsa tore oli tõdeda, et meie koer on täiesti normaalne. Tegime seal igasuguseid harjutusi, aga koerad väsisid ca 20 minutiga ära, nii et edasi pidi kodus praktiseerima. Vahva!  

Jõudsime siis koju. Tegin süüa ja parasjagu selgus, et samal õhtul on võimalik ka auto juba kätte saada.  Jah, just, Erik vahetab auto välja. Enne sõitis Honda Accordiga (tubli ja hea auto, ostke ära!),  aga kuna plaanid on muutunud, siis otsustas ta auto välja vahetada. Kohe alguses olime kindlad, et jääme Hondale truuks ja siis jäigi valik, kas Honda Accord universaalkerega või Honda CR-V linnamaastur. Muidugi küsib hea mees naiselt nõu ja naine andis hea nõu, et ikka CR-V.  Nii ta meie perre jõudiski. Kui alguse juurde tagasi tulla, vingusin ma siis Erikule, et nüüd tulevad alguses igasugused kulutused autoga ja minu telefoniplaan lükkub edasi. Erik niisama noogutas kaasa ja vahetas teemat. Valmistusime siis söömiseks ja söögilaua juurde jõudes oli minu arvuti peal väike pakike. Erik ütles, et saan naistepäevakingi varem, et ma väga kärsituks ei muutuks. Olin juba rõõmust lakke hüppamas, mõtlesin, et JESSSS, SAMMULUGEJA (mida ammu olen plaaninud osta)!! Ja oh seda rõõmu, pakki avades, piilus mulle vastu minu UUS TELEFON Samsung Galaxy S3. Nii õnnelik! Tundsin normaalsest telefonist tükk aega puudust ja lõpuks see minuni jõudiski! Aitäh minu kallile mehele!

Pärast suurt rõõmustamist, läksime siis Eriku uuele autole järele. Sai rõõmsalt Tabasalust Viimsisse sõidetud. Poleks vist elusees viitsinud sõita, aga elevus oli nii suur. Erik usaldas mul isegi ise tagasi sõita.  Pole ka ime, sest auto polnud veel Eriku nimel ning puudus kindlustus. Ilmselt panustas ta minu moosinäole, juhuks kui politsei kinni peaks pidama. Õnneks jõudsime ilusti tagasi ja trahvi ei saanudki.

Veel tahaks lõppu kirjutada, et ma räägin koguaeg koertest, aga tegelikult on Tabasalus mu lemmikloomaks hoopis kass Sofia Petrovna. Me mõistame teineteist hästi. Ta magab minust alati paarikümne cm kaugusel, kuid kunagi süles mitte. Nädala jooksul on tal tulnud isegi üks lembehetk, kus ta tuli end minu vastu hõõruma. Aga mulle tundub, et ta saab hästi aru, et mulle pealepressitud füüsiline kontakt ei meeldi. Selle eest on ta tore seltsiline, ei pinguta mulle meeldimisega üle ja toob tihti ukse taha hiiri, et ma ikka aru saaks, miks ta pasteeti väärt on. 

 Ilusat tulevat nädalavahetust ja kaunist naistepäeva naised!

Talvespordist

Talv jäi sel aastal küll päris lühikeseks. Just täna vaatasin vanu pilte ja leidsin 2001., 2002., 2003., 2005. ja 2006. aasta pilte suusareisidest. 2005 perega Soomes, 2006 Eriku, venna pere ja tuttavatega Levil. Üldse kui noorem olin, siis sai palju käidud talviti suusatamas, mitmeid kordi Tahkol, ka Himosel, Sälenis ja Levil. Tore traditsioon oli. Tavaliselt käisin vanemate ja nende sõpradega, kellel olid ka lapsed kaasas. Sälenis käisime kogu perekonnaga. Murdmaasuusatamise fänn ma eriti ei ole, mäesuusatamine aga selle eest väga cool. Ilmselt meeldib see kiirus, mis tekib. Kahuks 2006. aastal Levil käik on jäänud siiani viimaseks. Eestis vahepeal Otepääl käinud, aga sellest ei hakka kirjutamagi, sõidaks nagu lagedal maal.

Ikka nii pikk aeg on möödas viimasest korrast – jookseb juba 8. aasta.  Viimasel korral proovisin ka lauda sõita, sest Erik sõidab ainult lumelauaga. Algaja kohta seisin päris palju püsti ja liikusin, aga pole ikka minu teema.  Plaan on tulevikus tegelikult suusatraditsiooni jätkata. Kahjuks pole seltskonnas väga palju neid, kes lumelauda või mäesuuska sõidaks. Nii et pudinad tuleb kõik välja koolitada, siis saab oma perega käia.

Igatahes toredad mälestused!

2001 Kuutsemäe (vend, mina, ema)

 2002 (Tahko ehk?)

 2003 Sälen (vend, isa, ema, õde, mina)

2005 Soomes tollipunktis

 Mäletan, et 2005. aastal Soomes käies olin ma juba Erikuga tuttav ja nagu alguses ikka tahad kõigega kursis olla. Nii me siis sõnumeerisime ja helistasime teineteisele Soomest ja mu telefoniarve oli järgmisel kuul 1000 krooni. Seda oli küll tore vanematele seletada, kuidas see arve küll nii suur oli.

2006 Soomes Levil. Esimesed katsetused lumelauaga.

 Mina olin siis 14 ja Erik 17.

Karvased sõbrad

Kui kuuled, et iga hetk on keegi läbi elutoa ukseklaasi lendamas, siis see võib üks põhjustest olla: 

Kolisime Tabasallu

Kolisime oma kodinatega nädalaks Tabasallu, sest Eriku vanemad läksid Andorrasse suusatama ja keegi peab seda loomaaeda valvama. Ühtlasi üritan ka siin lõputöö kirjutamisega alustada. 

Eile oli pikk päev. Hommikul ärkasime, käisime koertega jalutama, oli justkui kevad. Koristasime maja enda käe järgi ära ja kuna õhtul oli Eesti Laul siis sai ka sõbrad külla kutsutud. Lõpuks kujunes ikka nii välja, et Eesti Laulust sai kaks esimest laulu ära kuulatud ja sellega vaatamine lõppes. 

Tore oli sõpru näha üle pika aja! Tihti on nii, et kui väga midagi korraldad, siis ei saa üks või teine tulla. Ja siis kui eelmisel õhtul nii muuseas helistad, on kõik kohal. 

Magamistund

Morsipidu

 Mängisime ühte lahedat lauamängu A-Ü'ni, polnud varem mänginud, nii et täitsa tore oli!

 Adele vallutas Tuuli meigikoti

Ja nii see pühapäev kätte jõudiski! Täna hommikul õues lund nähes tuli küll ahastus peale. Loodetavasti sulab see sama kiiresti kui tuli. 

Aitäh, et tulite! :)