Koolikiusamine

Üha enam on aktuaalseks muutunud koolikiusamise teema. Täna tõusis see jälle päevakorda, kui Youtube riputati üles video, kuidas seekord siis õpetajat mõnitati. Minule on selle juures enim vastukarva see, et õpetajatel pole lubatud enam normaalsel viisil õpilasi korrale kutsuda. On arusaadav, et puberteedieas tehakse tavapäraselt rohkem rumalusi ning ületatakse vahel igasugused piirid. Seda oli näha ka tänases videos. Ei eitagi, et kõige suuremat rolli mängib muidugi kodune kasvatus, mis antud noorte puhul tundus nullilähedane olevat.  Oli ilmselge, et videos olev meesõpetaja hoidis end tagasi, sest tänapäeval ei tohi õpilastele kätt külge panna, mõnitagu ta sind siis kuidas tahab. Suure tõenäosusega ei saa ka hinnete ning ainest läbi kukutamisega manipuleerida, sest tundub, et selliseid õpilasi ei huvitagi, kas nad lõpetavad kooli või mitte. Igatahes ei teagi, kuidas sellises olukorras käituma peaks, selge on ka see, et vägivallaga ka midagi ei lahenda. 

https://www.youtube.com/watch?v=IV4mm7PbpMs&list=FLXNak5k4NifCukGTRpYlYEw&index=1

Viimane koolikiusamise juhtum meenub eelmisest aastast, kui kiusati üht tüdrukut ning mis sai samuti palju meedia kajastust. Arvan, et siin on samuti mõningane puudujääk kodusest kasvatusest, kuid kindlasti ka mingisugune üleoleku näitamine teise inimese üle. Kiusajad kiusajateks, sest neid on igal pool ja  igas riigis. Arvan, et lastele tuleks pigem juba noorest peast õpetada enese eest seismist.  Usun, et kiusatakse neid, kes end kiusata lasevad. Lapsi tuleb kasvatada, et neist kasvaksid enesekindlad, julged ja iseseisvad inimesed. Kui korra lased asja käest, siis on väga raske tagasi rööpasse saada, eriti kui teema puudutab nii noori, kelle isiksus pole veel välja kujunenud.

PS! Kes pole veel näinud, siis panen siia lingi ühest noorest poisist, keda kiusati ning kes kiusajale vastu hakkas. Kogus üle maailma endale tohutult toetajaid.

http://www.youtube.com/watch?v=ziIfZx0XX5I

Suusatamine

Põhi- ja keskkooli ajal oli suusatamine kohustuslik ning sel ajal tundus see nii tüütu ja mõttetu. Paljud, kaasaarvatud mina, otsisid võimalusi, kuidas sellest viilida. Peamiselt oli kõige nõmedam see, et suusatunnid olid paigutatud teiste tundide vahele. Eriti tobe tundus veel see, et peame selle eest maksma. 

 

Sel nädalavahetusel mõtlesin, et panen üle kahe aasta suusad alla ja proovin, kas vabatahtlikult suusatama minemine tundub toredam. Tihti on nii, et kooli ajal kohustuslikud tegevused on pärast kooli lõpetamist palju põnevamad – nagu ka raamatute lugemisega. Tõsiselt, olin positiivselt üllatunud. Sõitsime Erikuga  Harku metsas üle tunni aja ja kokku 8 km. Aega läks, aga asja sai. Väljas treenimine on hoopis midagi muud ning pärast sõitu oli tunda, kuidas keha kõvasti toonust oli saanud. 

Igatahes, soovitan kõigile, kes pole veel suuski alla pannud see talv – minge kindlasti sõitma! 
  
Väike meenutus:

https://www.dropbox.com/s/xzmarv032bf7gzt/20130126_132550.mp4

Tervislik on maitsev!

Pulmakutsed

Lugesin hiljuti artiklit, kus üks nüüdseks abielus olev naine kirjutas, kuidas nemad pulmi organiseerisid. Pakkus huvi, sest hetkel on endalgi suur tegutsemine käsil. Antud isik peatus täpsemalt pulmakülaliste teemal. Sarnaselt meie plaanidele, mõtles ka see paar korraldada pulmad lähedastega. Kui saabus aeg pulmakutsed välja saata, tundus pruutpaarile, et kõik on justkui korras, sest lõpuks oli nimekiri paigas ning võis muuga tegelema hakata. Alles siis kogu triangel hakkas, sest sugulased, kellega ei oldud juba aastaid suheldud, olid korraga solvunud, et neid pulma ei kutsutud.  Teksti idee oligi selles, et olukord ajas suguvõsa niivõrd tülli, et pruut kaalus isegi pulmade ära jätmist. 

Mõtlesin kirjutada sel teemal, et enda seisukohast ka rääkida. Plaanime elukaaslasega samuti pulmapidu lähedaste sõprade ja perekonnaga. Idee on teha soliidne ning eakohane pulm ning ei soovi samuti suuri pidustusi. Meil läheb veel kutsete väljasaatmisega aega, kuid siiski. Südamest loodan, et keegi ei tunne end puudutatuna. Meile on ammu selge, et tähistame seda päeva nendega, kellega aktiivselt läbi käime.

Üleüldiselt leian, et mistahes pruutpaari nii lähedased kui ka kauged tuttavad peaksid endale teadvustama, et see päev on puhtalt nendele kahele mõeldud ning inimesed korraldavad seda täpselt nii nagu ise soovivad. Ma mõtlen, et ükski pulmi plaaniv paar ei peaks muretsema sellepärast, kas inimesed võivad end kutse mittesaamise puhul halvasti tunda või mitte. Tihti eeldavad kutse saamist inimesed, keda oled võibolla paar korda elus näinud. Seda artiklit lugedes tekkis mul paratamatult mõte, et solvujad ja tüli üleskiskujad peaksid vaatama kõigepealt enesesse. Kas on antud üldse enda poolt kõik, et väljaspool pulmaaega samuti tuttavate/sõpradega suhelda?  Samuti tundus uskumatu see, kuidas antud pruutpaarile hakati selgitama, et ikka nii väga tahaks tulla, üldse ei söödakski, et sellepärast pole vaja muretseda. Tundub ikka nii absurdne. Lugedes on väga koomiline, kuid usun, et ise sellises olukorras olles, ei tunduks see enam absoluutselt naljakas. 

Ei keskendu sel teemal niivõrd endale, vaid kõikidele pruutpaaridele. Üleüldiseks soovituseks kõigile- püüdke olla natukene mõistvamad!

PS! Kui keegi teab soovitada inimest või firmat, kes vorbib toredaid kutseid, siis igasugune info on teretulnud!

Tagasiside teemal "Toitumine"

Sain eelmisel aastal tagasisidet teemal „Toitumine”, kus käidi välja idee, et võiksin jagada mõningaid tervislikke retsepte ja nõuandeid, mida ise kasutan. Tegelikult ei saa kunagi öelda, mis on kellelegi õige või mitte, sest ilmselt sõltub see kõik ka meie geneetikast ja veregrupist. Kirjutan siia paar asja, mida igapäevaselt toiduga seoses kasutan. 

• Minu jaoks algab kõik sellest, mida sa ise endale koju ostad. Varem, poes käies, oli mu poenimekiri küllaltki üldine – stiilis „piimatooted”, „midagi magusat”, „võileiva materjal” jms.  Nii mõtlesin ka poes, et selle „midagi magusat” alla käivad näiteks kommid, aga oh näe jäätis võiks ka külmkapis ju olla. Ilmselgelt on seda kõike liiga palju. Nüüd panen täpselt kirja, mida poest vaja on ning nii pole ka kodus midagi üleliigset. 
•  Kirjutasin välja endale üldised asjad, mida tarbida ei tahaks – näiteks igasugused jahu/makaronitooted, suhkur, kartul, valge sai, koogid, pirukad, erinevad määrded võileiva peale, ka igasugused töödeldud hommikuhelbed näiteks.  Kui poenimekirjas need tooted puuduvad, siis ei olegi sul kodus neid võimalik süüa.
•  Asendasin eelmainitud tooted kodujuustu, värske salati, juurviljade ja vahel ka riisiga. Kodujuustu saab mitmel erineval viisil liha kõrvale süüa. Tavaliselt söön seda küüslauguga või teen mingi lihtsa salati, kus sees on kodujuust, tomat, kurk näiteks. Värskeid salateid igapäevaselt teen kiirelt, kus kasutan jääkapsast, tomatit, kurki, päikesekuivatatud tomatit, oliivõli, sidrunit. Juurvilju ma alati hautan, sest sellisel kujul on nad palju maitsvamad kui keedetult, kuna kõik vitamiinid jäävad sisse ning värv on palju ilusam. 
• Hommikusöögiks sööme töödeldud hommikuhelveste asemel müslit, seda nii piima kui jogurtiga, vahel ka putru.  Lõunaks tavaliselt midagi kerget (värske salat, puuvili, võileib, kodujuust millegiga). Õhtust sööme enne seitset ning siis mõne 3. punktis väljatoodud toidu kõrvale kas ahjulõhe, valget kala või täidetud kana vms.  Erinevaid suppe sööme nädala jooksul – nii püree, kui ka selgeid suppe, mille seest puudub alati kartul. Püreesupid on ainult juurviljade põhised ning selged supid on tehtud kas kana, lõhe või frikadellidega. 
• Varem ostsime koju erinevaid mahlu ja Nestea’sid jms. Nüüd ei osta me koju mitte ühtegi värvilist jooki. Kodus joon vett ning õhtuti teed. Elukaaslane vahel ostab endale, mida tahab, üldiselt ei tunne ka tema suurt vajadust. Alkoholi tarbin võrreldes varasemaga ka väga palju vähem, ka väljas käies. 
•  Magusa oleme asendanud piimatoodete ja puuviljadega. Söön jogurtit, vahel pudingut, apelsine, granaatõuna, banaani.

Kasutame sellist toitumist kodus ning ilmselgelt ei saa kõike lõpuni järgida, sest nädalavahetuseti veedame küllaltki palju aega kodust väljas. Külas käies sööme ikka seda, mida pakutakse, kuid siis üritan ise vaadata, kui palju ma midagi söön.

Need olid paar punkti, millest üldiselt kinni pean.

Poeskäik

Mõtlesin sel teemal kirjutada, sest juba tükk aega tagasi täheldasin, et oleks mõistlik oma raha ratsionaalselt kasutada. Meie peres on välja kujunenud, et  proovime üks kord nädalas poes käia ja nädalatoidu ära osta. Varem käisime mitu korda nädalas, kuid siis avastasin, et iga poeskäiguga ostame ka selliseid asju, mida väga vaja polekski ja nii raha lihtsalt kulub tühjale- tähjale.  Nüüd mõtlen alati pühapäeviti välja, mida järgmisel nädalal süüa teha võiks ja nii püüamegi ühe korraga kõik vajaliku ära osta.  Loomulikult tuleb ette, et piim või leib saab vahepeal otsa, kuid siis käin kuskilt kiiruga läbi ja püüan osta vaid seda, mille järgi poodi ka läksin.

Mul on olnud aastaid koduseks poeks Selver, ka siis kui vanematega elasin. Selveris meeldib enne kõike see, et kõik on loogiliselt järjestatud, kaup kvaliteetne, iseteenindus ning lettide vahed pole ka häirivalt kitsad, nii et oma porgandi saamiseks trügima pead.  Kui muutsime oma toitumise tervislikumaks, siis vähenes ka toidukorvi hind. Selveris käies olid poearved ca 45-50€. Sinna sisse kuulusid ka vähe kallimad toiduained- näiteks armastame väga lõhe süüa. Igatahes mõtlesime, et toidu peale läheb küll palju, kuid ilmselt teistega võrreldes siiski vähe. Seega olime rahul. 

Seni tundus kõik suurepärane kuni aasta lõpus jäi mulle kõrvu mingisugune statistika, kus toodi välja, et eestlased armastavad enim toitu osta kõige kallimast poeketist Selverist. Tükk aega see häiris mind ning kuna parasjagu ehitati meile kodu lähedale üks suurimaid Maxima poode üle Eesti, siis mõtlesin, et oleks huvitav üheks nädalaks Selver asendada Maximaga. Arvasin alati, et see on selline venelaste poekett ning väga ei pöörata tähelepanu sellele, mida müüakse ja ilmselt võib sealt ka venekeelset teenindust oodata. Wow, olin positiivselt üllatunud, olin asjadest väga valesti aru saanud. Esimese nädalatoidu arve tuli 27€!! Ma ei uskunud oma silmi. Ilmselt me ei ostnud siis ka mingit väga väärt kraami, kuid hinnavahe oli praktiliselt 20€. Nüüd käimegi Maximas ja vastab tõele, et ükskõik, mida ka ei ostaks, on poekorv Selveri omast kõvasti odavam. 

Milleks käia harjumuspäraselt kõige kallimas poes, kui sama kauba saab kindlasti odavamalt mujalt.
Asi pole isegi selles, kas tahad kokku hoida või mitte, vaid asi on põhimõttes.  Kindlasti ei reklaami ka siin Maximat, sest on ka teisi poekette nagu Rimi ja Prisma, mida annaks samuti võrrelda.