Pole ammu kirjutanud siia, sest nii palju muutusi on elus toimumas. Täitsa põnev kohe!

Juba on mai lõpp käes. Viimaseid postitusi lugedes läheb aeg ikka nii ruttu. Alles ma kirjutasin oma lõputööd ja nüüd ei jõua tulemust ära oodata. Tahaksin lihtsalt näha juba kirja, kus on öeldud, et bakalaureusekraad on läbitud.

Praegu aga kolisime Erikuga Kiili. Oleme endiselt veel maja- ja koeravalvurid, kui vanemad reisil käivad. Nii et kaks nädalat pesitseme hoopis siin. Tundub, et ilusate ilmadega on kööga, aga õnneks sai nädalavahetusel maksimaalselt head ilma ära kasutada.

Vahepeal käis Erik  10 päeva sõjaväe kordusõppustel. Reedel sai sealt metsast välja. See aeg pani mind küll mõtlema, kui kahju on mul neist inimestest, kes üksi elavad. Ilmselt sõltub see inimtüübist, aga ma ei kujuta ette kui ma peaksin elama elu lõpuni üksi, omaette. See oleks ikka päris masendav. Sõpradega võid ju kokku saada ja väljas käia, aga see pole ikka päris see. Kui tuled ikka õhtul koju ja sul pole kellegiga rääkida ja oma päevaasju arutada,  siis on ikka nukker küll. Nii et superhea meel, et meheraas jälle tagasi on!

Potipõllumajandus

Mul on nüüd minu esimesed taimed, mida ma hoolega kasvatan. Kaks tomatitaime, sidrunmeliss, piparmünt ja basiilik. Eks näis, mis neist välja tuleb, aga täitsa toredad on nad mu aknalaual! Loodetavasti saab mõneks ajaks pakitee asemel värsket kraami kuuma vee sisse panna :)

Šokolaadiküpsised

Tegin üle pika aja kodus midagi magusat - šokolaadiküpsised.
Ülilihtne retsept.

Vaja on:

• 2 munavalget
• 40 g kakaod
• 200 g tuhksuhkrut
• natuke soola
• 2 sl vanillisuhkrut
• 270 g šokolaadi

Pane kaussi tuhk- ja vanillisuhkur, kakaopulber ja sool. Lisa munavalged ja sega, kuni tainas on ühtlaselt segunenud. Sega sisse hakitud šokolaad. Pane tainas teelusikaga ja u 2,5 cm vahedega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 15 minutit, kuni küpsiste pealispind on pragunenud. Lase küpsistel taheneda. 

Tervis

Aprill on super kuu! Ilmad on nii ilusaks läinud ja palju mõnusam on kõigega tegeleda. Aprilli algusest sain jälle pärast operatsiooni trennis hakata käima ja ühtlasi vaatasin ka toitumise üle. Facebooki tehti grupp „Naised trenni”,  kus on juba ligi 3500 naist, kes kõik näevad vaeva ühe eesmärgi suunas. Täitsa tore ettevõtmine ja annab motivatsiooni juurde. Ilusate ilmadega ei vaja keha enam nii palju toitu ka ja käes on jälle salatite ja kerge toidu aeg! Kõik see tervislik mõjub hästi väljanägemisele ja kaalule. Endal ka 3,4 kilo selle kuu jooksul maha läinud. Tore on talvel kogutust vabaneda! J

Lisaks kõigele sellele tundub mulle nagu aeg läheks üliruttu. Aprilli lõpp ongi juba käes. Mai kuus peame esitama oma bakalaureusetööd ära. Võiks juba esitatud ja hinnatud olla. Tahaksin väga selle etapiga ühele poole saada. Pole enam palju jäänud.

Üleüldse on palju muutumas – koolid saavad läbi ja uued plaanid silme ees. Vaatan, et seetõttu on ka blogipostitused harvemaks jäänud, aga püüan siia ikka kirjutada, et sõpru, perekonda, tuttavaid oma tegemistega kursis hoida J

Hommikusöök: blenderisse maitsestamata kohupiim, maitsestamata jogurt, külmutatud kirsid, banaan, piim.

 Lõunasöögiks tuunikalasalat: kapsas, tomat, riivitud porgand, sibul, tuunikala, oliivõli.

Head isu!

Algus pikale nädalavahetusele

Käisime eile sõbra 25. juubelit tähistamas BayernBöhmen Kelleris. Tore ja lõbus oli! Me saame Erikuga omadega alati varem valmis, nii siis tegime kodus aega parajaks. Käisin Erikul kõikides tubades kaameraga järel. Lõime veits meeleolu, Erik kirjutas kaardi ja seadsimegi sammud linna poole. Järjekordselt sellistel päevadel on ikka linnas elamine tõeline õnnistus. Vanalinn on kodu kõrval ning vaja ainult üle Lindamäe kõndida. Öösel hea allamäge jälle kodu poole tagasi tulla. Keller iseenesest mõnus koht, inspiratsiooni saadud Saksamaalt ja Tšehhist. Pakutakse just nende riikide toidu- ja õllekultuuri. Vahva!

Täna oli mul full package autohooldus oma kalli mehe poolt. Käisime vahetasime minu rehvid ära ja pesime auto seest-väljast puhtaks. Nüüd kohe hoopis teine asi, saab mõnusalt suvele vastu minna. Tükk aega juba nihelesin ja vingusin, et auto on NII must, kuigi keegi peale minu seda ei märganud. Suur aitäh abikaasale, kes oma abielukohustusi hästi täidab!

Ühtlasi tegin täna autost ka pildid, sest plaan lähiajal müüki panna. Tunne on kurb, sest auto on superhea, aga lihtsalt tuleb ratsionaalselt mõelda ning mingi uuendus teha. Pean veel mõtlema, kas osta uus auto asemele või hakata pere peale kasutama ühte autot, mis viimasel ajal üsna populaarseks muutunud. Eriti kui sõidetakse samas suunas. Aga suure tõenäosusega ostaksin ikkagi uue auto, lihtsalt aastalt värskema ja ideaalis tahaksin mõnda väikest punni, kuhu mahuksin mina ja mu trenni-või poekotid ära. Sellist armast pisikest, kes mahuks igale poole hästi ära, võtaks vähe bensiini ja teeniks mind truult. Ma pole kohe kindlasti see inimene, kes ostaks endale liisinguga hirmkalli auto, isegi kui saaksin seda endale lubada. Lihtsalt endal hakkaks piinlik, eriti kui pole selleks mingit vajadust. Naeran alati neid, kes elavad kuskil 1- toalises korteris, või veel parem vanemate kodus, aga sõidavad vähemalt  Porsche või Audi džiibiga. Pole veel aru saanud, kellele tahetakse muljet avaldada. Aga eks inimesed ongi erinevad.

 

Katsikud

Täna käisime venna lapse katsikutel! Andreas sündis 26.02.14, nii et tänaseks siis 1,5 kuu vanune. Super armas poiss! Nii väike, aga asjalik. Isegi naeratas mulle :) Sõime sushit ja kõik imetlesid kordamööda väikemeest. Kohe näha, et kõik on nii uus. Selline pildistamine hakkas kohe pihta, nagu esimest ja viimast korda saaks last pildistada. Kinkisime Erikuga katsikuteks riideid ja ühed papud. Titeasjad on nii armsad, et neid jääkski ostma. Natuke pilte ka: