Lenna on enda arvates suur boss!

Lennal on parasjagu käsil üks uus mäng, nimega "koristaja". Tema loobib, mina koristan. Ise on rahuloleva näoga. Ma kujutan ette, et praegu on päris naljakas, aga varsti enam nii naljakas pole :)

Beebihommik Viimsi Kinos

Käisime täna Lenna, Nele ja Eimyga Viimsi kinos beebihommikul. Lenna sõbrants on ka detsembribeebide grupist pärit. Tegelikult käisin üleüldse esimest korda Viimsis kinos. Jõudsin varem kohale ja tiirutasin autoga sõites veel ringi, et Lenna saaks oma unest viimast võtta. Nii tore ja soe tunne tuli kohe sisse, meenus, kuidas ma oma teise pisike manniga seal Viimsi vahel kärutasin ja mänguväljakul mängimas käisin. Ja oh seda juttu, mis sealt tuli, seda oli nii palju, et meelelahutus oli koguaeg omast käest võtta!

Lenna ärkas ja sõitsin siis kohale. Parkimine on seal ikka päris suur probleem. Majaesine oli kõik autosid paksult täis, pargiti ka sinna kuhu ei tohiks. Sain siis oma auto kuhugile nurga taha pandud. Võtsin oma pambud ja kõndisime kinno sisse. Kõik oli nii mõnus, uus ja värkse. Pilet maksis 4,50, millega pääses siis eraldi mängualale ja kinno. Kell 11 saabus Nele ka oma lapsega ja olime praktiliselt kinos ainukesed. Neli inimest oli vist veel peale meie. Kinosaalis oli toolide ette pandud maha matt koos mänguasjadega. 11.30 algas kino ja läksime enne seda siis vaatama, kus see mängumaa küll asub. Tittedega andis ikka seigelda seal mööda kordiore, treppidest üles-alla. Jõudsime siis lõpuks mängutuppa. See oli ikka päris suur ja arutasime just, et suurematel lastel oleks seal üsna vahva sünnipäeva pidada. Meie beebidel polnud seal midagi teha, niisiis suundusime kinno tagasi. 

Filmiks oli "Supilinna salaselts", mis kestis 1,5 tundi ja peaaegu kannatas lõpuni välja olla. Sai isegi filmi süvenetud. Beebid enamuse ajast mängisid põrandal või vaatasid suurt ekraani, vahepeal einestasid. 10 minutit enne lõppu läksid mõlemad kärsituks ja tulime tulema. "Supilinna salaselts" ise oli vahva. Sobib rohkem lastele, aga minu meelest üsna õnnestunud kogupere seiklusfilm. Palju tuntud eesti näitlejaid võis sealt leida :)  Kindlasti tasub märkida, et personal oli ka hästi tore ja sõbralik! 

Ühesõnaga 6-kuustega on ehk natukene tüütu selline asi ette võtta, sest nad väsivad üsna ruttu. Mõtlesime järgmine kord uuesti kinno minna, küll aga siis kui lapsed on väheke asjalikumad ja iseseisvalt istuvad. Muidu oli väga vahva ettevõtmine!

Sahver, Sahver, Sahver!

Käisime Erikuga üle pika aja kahekesi väljas. Lenna läks paariks tunniks vanaema juurde. Nii mõnus on ikka vahepeal täitsa omaette olla. Läksime Erikuga sööma ja rääkisimegi, et issand kui imelik on lihtsalt istuda, ilma et kellegi järele vaatama peaks.

Käisime söömas Sahvris. Olen seal kunagi korra söömas käinud, aga siis ei jätnud see koht erilist muljet. Erik käis nüüd hiljuti norrakatega seal ning mõtlesin, et teeks siis uuesti proovi.  Söögikoht ise on väga mõnus. Suur pluss linna kõrval on see, et parkimine on tasuta. Mulle meeldib, et lauad pole seal päris üksteise otsas. Võimalik istuda teistest natukene eemal. Käisime kella kahe ajal ning siis oli ruumi mõnusalt. Koht ise on hästi avar, lauad on vist kõik praktiliselt akende all. Oli palju lahedaid detaile, mis pilku püüdsid.

Klienditeenindus oli meil super. Puhast eesti keelt kõnelev neiu, kes naeratas ja võlus mind kohe oma esimese kiidusõnaga toidu osas „väga hea valik“. Olime seal kaks tundi ja terve see aeg tehti oma tööd hästi. Ma olen alati mõelnud, et mõnele inimesele sobibki klientide teenindamine nagu valatult. Neiu tõi meile menüüd, mis olid põhimõtteliselt tavalised pabervoldikud. Kui midagi öelda, siis menüüd oleksid võinud küll olla väheke lahedama lahendusega. Igatahes sõime kõigest natukene.

 Böff tar-tar  veise sisefileest, röstitud ciabattaga (7,90 eur). Sõin ise teist korda elus böffi, nii et päris adekvaatset hinnangut ei oska anda. Ma ei tea, kus ma varem elanud olen!? Igatahes serveering oli väga kena. Kõik oli ilusti puidust aluse peal olemas. Veise sisefilee, sibul, küüslauk, hapukurk, kapparid, anšoovis, muna, kaste ja ciabattaviilud.  Kõik oli värske ja maitses väga hästi, Erikule samuti. Vääris oma hinda.
Ahjus röstitud küüslauguleib mozarella küüslaugukastmega (3,90 eur). Erik peamiselt sõi neid, maitsesin ka kõrvalt. Suur erinevus ikka pubi toiduga.  Enamjaolt saab igal pool frittitud suupisteid, aga Sahvris saab sama hinna eest poole paremaid.

Pearoaks tellisin ahjulõhe mereannirisotto wokitud köögiviljade ja tomatikastmega (10,90 eur). Lõhe oli hästi valminud ja köögiviljad merekarpidega väga maitsvad. Maitsesin vaid risottot ja see mulle ei istunud. Ma pole väga pikalt söönud ei riisi, pastat jms, seega maitse oli võõras ning jätsin järele. Samuti ei meeldinud mulle kõrvalolev punane kaste, mille maitse oli liiga domineeriv. Igatahes minu arvates hinda väärt polnud ja ei soovitaks ka teistele. 

Eriku pearoaks oli Sahvriburger naturaalsest härjahakklihast (9.20 eur) Maitsesin kõrvalt ja see oli mitmeid kordi parem minu toidust. Liha seal vahel oli pooltoores ja hästi maitsestatud, salat värske ja kõrvalolev kaste maitsev. Ja suureks plussiks ongi, et kaste oli eraldi, mitte toit nö „üleujutatud“. Ühesõnaga hindeks 4+, Erik sõi hea isuga! 

Magusaks šokolaadi fondant vaniljekastmega (4.40 eur) Kõht oli selleks ajaks täis, aga kuna istusime seal söögikohas kaks tundi, siis mõtlesime, et maitseme ikka magusa ka ära. Fondant oli väga hea ja õigesti küpsenud. Kõrval oli mingisugune juust, mis kontrastiks ilmselt oleks hea, aga minule, üdini magusafännile, see ei meeldinud.   

Erik sõi pannkooke kohupiima, moosi, vahtrasiirupi ja jäätisega (4.10 eur). Maitsesin, aga midagi erilist polnud. Kogus oli ka magustoidu kohta üsna suur. Mingisugune sidrunimaitse käis kõvasti üle. Erik ütles, et „maitsev, aga tavaline“. Aga mida sa pannkoogist ikka ootad, eks?

Lõppkokkuvõttes toidud olid tegelikult hea, tuleb lihtsalt need õiged valida. Kokale kiidusõnad!

Lahkudes toodi arve nagu ikka ning selle kõrval olid kommid. Armas zest, aga sinna need ka jäid. Imelik oli, et arve oli lahtiselt väikse taldriku peal. See oleks võinud olla millegi vahel, nii on ka mugavam tippi jätta!

Kindlasti lähme sinna veel tagasi. Peamenüü on üsna lai – 12 erinevat toitu – veis, part, lammas, lõhe, ribi,  seavälisfilee- ja karbonaad ..

Käisime veel kinos ja nüüd lõpuks kodus! Tõsine „tööpäev“!

Pärast pikka pausi ..

Pole tükk aega bloginud. See nädal oli nii tegus, et ei jõudnudki korralikult arvuti taha ning siis kui aega tekkis, läks arvuti remonti. Selle nädala esmaspäeval korraldasin Vaela Koostöökeskuses väikelaste vanematele ühishommiku, kus viisime läbi esmaabikoolituse. Koolituse viis läbi Margit Pärn ja tõesti suured kiidusõnad, sest koosviibimine oli väga informatiivne ja tore. Ühtlasi sain tuttavaks teiste Kiili emadega. Väga vahva! Õppisime väikelaste elustamist ning seda kuidas käituda erinevates ootamatutes olukordades nagu põletused, luumurrud, lämbumine jms.  Selline tunne tekkis, et kui me nüüd Erikuga septembri lõpus reisile lähme, siis kirjutame küll vanematele A4 märksõnad, mida mingis olukorras teha.  Näiteks üks suurimaid vigu on, kui lämbumise korral haaratakse tittedel jalgadest ja raputatakse edasi tagasi. See võib väga halvasti lõppeda.

Mis reisi puutub, siis maksime piletite ja elamise eest teisipäeval raha ära. Ei jõua ära oodata! Tahame sellest puhkusest maksimumi võtta ja tean, et saame Lenna kindlalt ämma ja minu ema hoolde jätta. Eks väike mure on ikka, aga see käib asja juurde. Kindlasti on igatsus ka suur, aga plaanime iga päev ikka korra skypeda. Minek on siis Küprosele, kohanimeks Paphos ning kompleksi, mille nimi on Avanti Village. Korterhotell on rannast 300 m kaugusel, restoranid ja baarid on 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Kõik hea ja mõnus on käe-jala juures J Plaanime rentida rolleri ja sellega erinevaid lahedaid kohti avastada. Igatahes, eks kui reisil käidud, saan pikemalt kirjutada, mis ja kuidas! 03.10 tähistame Küprosel ka meie 10’ndat ühist aastat!

Sel nädalal tekkis mõte panna kokku beebide veealuse pildistamise grupp. Huvitundjaid tekkis nii palju, et nüüd on hoopis kolm gruppi koos. Olen ammu mõelnud, et kuna Lenna selline veesell, siis võiks ju järele proovida. Küll aga hirmutas mind mõte, kuidas ma oma beebi vee all lahti lasen ja ise kõrvale astun. Käisime siis ujumistrennis ja palusin treeneril Lenna peal ette näidata. Krista siis võttis Lenna, seletas rahulikult, et seda saab ainult siis teha kui ise valmis olen ja lasi Lennast lahti. Lenna siis liigutas end vee all oma 4-5 sekundit ja treener võttis ta välja. Neiu ei teinud teist nägugi, kuigi tavaliselt kui ma ta vee alla panen, siis väljatulles on nägu selline nagu hakkaks uppuma. Tahtsin siis ka proovida ja Krista ütleb, et kui valmis oled, siis lase lahti. Vaim oli valmis, aga füüsis mitte. Läks ikka oma väike aeg ja nii ma Lenna vee alla lasingi. Vajus üsna põhja ja siis haarasin ta välja. Ühesõnaga polnudki midagi nii jubedat ja arvan, et saame ehk paar õnnestunud pilti kätte! Pildistamine toimub juulis, nii et aega veel on. Kirjutan sellest ka omal ajal pikemalt. Kui keegi veel huvitatud on, siis kirjutagu mulle sõnumitesse. Pildistamine toimub Tallinnas, Audenteses.

Sügisest jälle koolijüts!

Arutasime vana kursakaaslase Lauraga, et meil on nüüd väiksed jõmmid kodus olemas ja nüüd oleks aeg viimased õpingud ära teha, enne kui pered veel suuremaks lähevad. Tegelikult on juba ammu plaan raamatupidamine endale selgeks teha. Niisiis seamegi septembris sammud Tallinna Tehnikaülikooli ning asume õppima täiendkoolitusel "raamatupidaja - finantsist". Õppekava sisaldab kümmet erinevat ainet: arvestuse alused, raamatupidamisarvestus, raamatupidamise arvutiprogrammid, maksundus, juhtimisarvestus, kuluarvestus, finantsaruandluse analüüs, ettevõtte finantsjuhtimine, tabelarvutus (excel), tööseadusandlus ja töötasuarvestus. Kursus kestab septembrist juunini ning toimub reede õhtuti ja laupäeva hommikuti. Kui õpingud läbi, siis lõpetamisel saame TTÜ täiendkoolituse tunnistuse. Nii palju kui kuulnud oleme, siis koolitus sobib väga hästi neile, kes alustavad nullist, ehk siis midagi meile. Aastatasu pole ka väga hull, loodetavasti tulevad need õpingud kasuks, siis poleks ka rahast kahju :) Eks kui kooliminek, siis kirjutan pikemalt oma muljetest!

Lenna on 5 - kuune!

Meie armas Lennake sai täna viis kuud vanaks. Uskumatu, kuidas aeg läheb! Järgmine kuu saabki pool aastat täis. 20.05 käisime arsti juures ning Lenna on 67 cm pikk ning kaalub 6,5 kg. Selline mini-inimene, aga kui laps on rõõmus, juu siis on kõik hästi. See kuu on nii tähtis kuu olnud! 1. maist hakkasime Lennat püreega harjutama. Pool kuud andsin ainult hommikuti ning nüüd õhtuti veel lisaks. Mida Lenna siis sööb? Vaieldamatu lemmik on kõrvits, on söönud porgandit, kartulit, mingisugust segu herne ja maisiga, banaani ja pirni. Õhtuti sööb ta ööuneputru või pudingut. Söömine läheb meil kuidas kunagi, tavaliselt ikka edukalt. Siis kui käte ja jalgadega vehkima hakkab, on juba keerulisem seda lusikat suhu saada. Kuu aega veel proovime igasuguseid juurikaid ja muud kraami ning siis hakkab saama ka vaikselt liha ja kala kõrvale. Hakkab täitsa inimeseks saama! J

Pool kuud tagasi hakkas Lenna meil lõpuks roomama! Sellest tunneme kõige rohkem rõõmu. Nii tore, et ta on jälle grammikene iseseisvam ning liigub vabalt. Oma kabariite ta veel hästi ei tunneta. Tihti tuleb ette, et ta üritab näiteks läbi diivani ja tooli roomata. Nügib ja nügib oma peaga ning lõpuks läheb närvi, et edasi ei saa. Tagurdada ta meil ei oska.

Paljud ütlevad, et Lenna on pigem vaikse häälega beebi, kuid nüüd sel kuul on ta tõsiselt hakanud testima oma häälepaelu. Üritab juba täitsa lapse häält teha!

Oleme Lennaga nii ära harjunud, selline tunne nagu ta oleks meiega koguaeg olnud. Ta läheb aina vahvamaks. Oh seda õnnistust, kui ta kord istuma hakkab! Ma juba unistan sellest, et tõstan ta enda kõrvale istuma ja ta lihtsalt iseseisvalt istubki. Ma arvan, et alguses ma lihtsalt vaatan ja imestan. Siis oleks elu ikka palju lihtsam. Praegu ta nii väga üritab ise, aga kui lahti laseb millestki, siis kukub.

Ootan juba põnevusega, mis järgmine kuu meile toob! Ehk hakkab käputama!? :)

Vauu, kui hea ma välja näen!

Plikale omaselt jäi Lenna täna pikemalt peeglisse vaatama. Nimelt ei suutnud ta ära uskuda, kui armas ta on! Hakkas juba oma teed minema, aga siis leidis, et peab ikka veel natukene vaatama. Kui keegi mõtleb, kust Lenna küll nii imelise seongu saanud on, siis ei, me pole juuksuris käinud. Puhtalt ta enda looming. Kasvatab ainult väikest mulletit ja Chipollino tutti, ülejäänud hõõrub magama minnes ära, nii et voodi juukseid täis. Tundub, et mingisugune uus tänapäeva mood, millest ma veel miskit ei tea, aga peaasi et ise rahul on :)

PS! Veelkord, veelkord palume hääli! Lenna on hetkel esikolmikus ja rebimine on tihe :) 

Ühe hääle väikesele ilueedile saab anda siin: http://www.libero.kampaania.ee/finalistid (2. pilt)