Jaanipäev familiaga

Eriku kõrgkooli lõpetamine

Pildid lõpetamisest

Jaburus

"Tallinna eliitkoolide 1. klassi pääsuks käib karm konkurss, sest mudilastelt nõutakse kirjutamis- ja arvutamisoskust, loogilist mõtlemist, jutustamist ja laia silmaringi. 21. Kooli mitte-elukohajärgse inglise keele süvaklassi pääsemiseks käis suisa hullumeelne konkurss. 28 kohale tegi katseid 379 last ehk sinna kandideeris 13,5 last ühele kohale."

Ausalt öeldes, mina olen see, kes ei saa aru, miks peetakse eliitkoole millekski nii eriliseks. Lugedes uudiseid sellest, kuidas lapsevanemad tahavad hullumeelselt oma lapsi eliitkooli õppima saada, on rohkem kui jabur! Saan aru, kui mõni eliitkool on piirkonnakool ja on mõistlik oma laps sinna panna, sest lapsel on seal hea ja mugav käia. Arusaamatuks jääb mulle metsik vanemate pushimine. Ma saan ka aru, et paljud vanemad arvavadki, et nende lapsed on juba lasteaia lõpetamisel üliandekad ning teistest eakaaslastest palju nutikamad ning just nemad peaksid kindlasti eliitkoolis õppima. Mul on lihtsalt kahju vaadata neid lapsi, kes peavad hakkama igal hommikul kahe erineva transpordiga tund aega kooli sõitma, et saaksid vanemate soovid rahuldatud. Täielik huumor on kuulata, kuidas mõni väidab, et tema äsja lasteaia lõpetanud laps ise tahab õppida eliitkoolis. Kujutan juba ette, mis ajupesu nendes kodudes tehakse. Jutt, kuidas eliitkoolid on teistest koolidest kõvasti paremad ja ainult vastav kool läbides, saab elus midagi saavutatud. Lapsel peab laskma normaalselt areneda. Kas keegi tõesti arvab, et esimesed neli klassi on lapse elus määravad?  Ma ei suuda sellest lihtsalt aru saada. Mul on ääretult palju näiteid üle Eesti oma tutvuskonnast, kus lapsena on käidud oma kodukoha koolis. Tänasel päeval on nendel inimestel oma ettevõtted, nad on edukad ja tulevad oma eluga suurepäraselt toime. Kas tõesti mõni arvab, et selleks on vaja käia eliitkoolis? Ma saan ka aru, et paljude lapsevanematega käib kaasas kiiks, et nende lastest peavad saama megaedukad ärimehed, teadlased jne. Võiks olla natukene rohkem individuaalset suhtumist, sest võib-olla sinu laps on tulevikus õnnelik, kui ta saab olla edukas puussepp, juuksur, keevitaja – kes iganes ta olla tahaks.


Mõned tuntumad:

Urmas Sõõrumaa on lõpetanud Hageri algkooli ja Kohila keskkooli 

Oliver Kruuda on õppinud Nõo Keskkoolis ja Põlva Keskkoolis

Armin Karu lõpetas Tallinna 1. Õhtukeskkooli (Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium)

Andrus Ansip lõpetas lõpetas Tartu 5. Keskkooli 

Lennart Meri, Voldemar Panso, Jüri Ratas on õppinud Tallinna Nõmme Gümnaasiumis

Ja ei hakka siia nimistusse üldse tooma tuntuid muusikuid, näitlejaid, režissööre, advokaate, diplomaate, pankureid jne.

LÄBI !

Oh seda rõõmu hüppenööri! 3 aastat jälle läbi. Nii hea meel! 15 aastat juba koolis käinud, aitab küll mõneks ajaks!

Tegelikult eriti hea meel on mul Eriku üle, kes ka oma nelja aastaga ühele poole sai ja lõputöö hindele 4 kaitses. Kooli kõrvalt kahes töökohas, norra keele kursustel, trennis käia ning palju muuga tegeleda, on kiiduväärt! Tore, et saame jälle koos lõpetada! Eelmine kord lõpetasime koos Tallinna Nõmme Gümnaasiumis mina 9. klassi ja Erik 12. klassi. Seekord siis kõrgkoolid! Ja saabki rõõmsalt eluga edasi minna :)

Oma hindega olen väga rahul, tegelikult ka juba aimasin seda. Lihtsalt kui ühte tööd nii pikalt kirjutada ja koguaeg seda korduvalt läbi lugeda, kaob lõpuks motivatsioon. Muidugi alati saab paremini, aga ma ei ole seda tüüpi inimene ülikoolis, kes oma hindeid taga ajaks. Ei näe sellel erilist mõtet, sest minu jaoks pole vahet, kas tudeng saab 2, 3, 4, 5 - peaasi et asja tuumast aru saab ;) Igatahes rõõmus, et hindeks HEA sain :)

Sõnaline hinnang (sisuline üldkommentaar, töö tugevad ja nõrgad küljed, lisaselgitused eeltoodud hinnangutele). SÕNALISE HINNAGU ANDMINE ON RETSENSENDIDELE KOHUSTUSLIK JA JUHENDAJALE SOOVITUSLIK!

Probleemipüstitus- uurimisprobleem ja uurimisküsimused

Töö uurimisprobleem ja uurimisküsimused (sh alauurimisküsimused) on omavahel seostatud, ja uurimisprobleemi olulisus on selgitatud. Bakalaureusetöö uurimisprobleemiks on tuvastada ühinemiste teemalistes diskusioonides kasutatavad ühinemist pooldavad argumendid. Uurimisprobleemi lahendamiseks otsib autor otsib uurimistöös vastuseid uurimisküsimustele: „Millised on peamised ühinemiste teemalistes diskusioonides kasutatavad ühinemist pooldavad argumendid?“ ning „Kuidas erinevad pooltargumendid omavalitsuste lõikes?“

Töö sisuosa on loogiliselt ja jälgitavalt struktureeritud.

Teoreetiline osa

Töös on välja toodud teoreetiline lähtekoht on seotud uurimisküsimustega ning katab töö jaoks olulisi vaatenurki. Teooria osa põhineb asjakohasele hulgale allikatele, mida on kasutatud töös piisavalt (sh teoreetilisi 20). 

Empiiriline osa

Uurimuse empiirilise osa läbiviimiseks on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit ning andmeteanalüüsimisekskontentanalüüsi. Töö autor valdab kasutatud meetodit üldjoontes hästi, kuigi andmete süstematiseerimise, analüüsikäigu ja järelduse esitamisel oleks parema süsteemsuse tagamise osas olnud arenguruumi. Valim või andmestik on piisav uurimisprobleemile vastamiseks.

Järeldused

Järeldustes vastatakse kõigile uurimisküsimustele ning arutletakse tulemuste üle sidudes nad laiema valdkondliku kontekstiga, kuid nii empiiriline analüüs kui sellest tulenevad järeldused keskenduvad ebaproportsionaalselt enam esimesele uurimisküsimusele (millised on argumendid) jättes selle võrra tahaplaanile teise (miks nad erinevad). Analoogselt märkusega hinnangus empiirilisele osale - järelduse esitamisel oleks parema süsteemsuse tagamise osas olnud arenguruumi, nt tabelite kasutamise näol.

Vormistus

Tekst on keeleliselt ja vorminduslikult üldjoontes korrektne - arusaadav, ei esine olulisi keelelisi ebakorrektsusi.Kasutatud allikad on viidatud, viitamises ei esine põhimõttelisi vigu, vaid mõned üksikuid pisiveadviitekirjete vormistamises.

KOONDHINNE bakalaureusetöö eest (õigele joon alla tõmmata):

Suurepärane (A)

Väga hea (B)

Hea (C)

Rahuldav (D)

Kasin (E)

Puudulik (F)