2015 - tõotab tulla üks imeline aasta!

Muidugi tuleb minu selle aasta esimene postitus meie pisikese pere suursündmusest! Meie väike printsess otsustas valida endale sünnipäevaks aasta viimase päeva! Pärast pikka-pikka ootamist nägi pisike Lenna ilmavalgust 31.12.14, kell 01:57 Pelgulinna sünnitusmajas. Kogu protsess võttis kõvasti aega, sest hakkasin juba valutama 29. õhtul ning 29. vastu 30. olin ma terve öö üleval. 29.12 käisime veel öösel Pelgulinna sünnitusmajas kontrollis, aga sealt saadeti meid rõõmsalt tagasi. Öö oli kõige kohutavam üldse, sest väsimus oli nii suur, aga magada ei saanud. 30'ndal oli mul õnneks varasemalt kokku lepitud arstiaeg ning seal öeldi, et ega ilmselt läheb veel aega ning pani esilekutsumise tähtajaks 06.01. Viimasel hetkel otsustas teha KTG, kus oli näha, et aktiivsem tegevus ikkagi toimub. Ütles meile, et õhtul kella 6’ks haiglasse tagasi läheksin. Kuna mul ei kannatanud enam kodus olla, siis läksime kella neljaks haiglasse, kus tehti uus KTG ja kontrolliti olukorda ning otsustati siiski sisse kirjutada. Selle üle oli super hea meel. Seadsime end sünnitustuppa sisse ja hakkasime aga ootama. Aeg läks minu meelest nii ruttu. Ma käisin veel vannis ja kasutasin sünnitegevuse kiirendamiseks ka muid vahendeid. Kõige efektiivsem oli tantsimine. Erik võis minuga ainult siis rääkida kui valu parasjagu polnud, aga üldiselt polnud mul miskit väga hullu. Meil oli super lahe ämmaemand (Aigi Toom), kes võttis ka asja vabalt. Mäletan, et kuskil enne kuut vaatasime kella kui sisse end seadsime ja 12 ajal öösel pakkus ämmaemand välja, et võiks mulle seljasüsti teha (epiduraal), sest ma olin tõsiselt väsinud kuna eelmine öö oli vahele jäänud. Nii väsinud, et pidin valude ajal magama jääma. Anestioloog pidi 00.00 tulema, aga mingi ootamatus tuli vahele ja tuli kuskil 20 minutit hiljem. Selle 20 minutiga läksid valud nii tugevaks, et hakkasin vaikselt juba ärrituma. Tunne oli fantastiline kui süst tehtud sai. Mõtlesin siis, et magan 2 tundi  (just nii kaua kestab valuvaigisti)  ning siis tuleb hullem osa ja vaja lõpuni välja pingutada. Kõik juba jätsid mu rahulikult pikutama kui äkki tundsin, et NÜÜD LÄHEB LAHTI! Oli kuskil 5-6 pressimist kui beebi oligi käes. Valusid ega midagi ei tundnud, sest valuvaigisti toimis veel. Ühesõnaga ideaalne sünnitus, ei saakski midagi paremini vist minna. Minul jäi igatahes sünnitusest ainult positiivne meelde ja kui minult küsida, kas sünnitaksin veel, siis iga kell!

Sünnitustuba näeb siis Pelgulinnas välja selline. Kott-toolide taga on veel vann ja muud ei midagi.

Ja selline kaunidus ma haiglakitlis välja nägingi. Olid sünnituseks isegi omad riided kaasa võetud, aga kittel tundus kõige mugavam.

 .. kui Lenna hetk pärast sündimist minu rinnale pandi.

Kõige uskumatum tunne on ikka see kui laps sulle lõpuks kõhu peale pannakse. Kõige imelisem tunne üldse! Üheksa kuud oled ühte tundmatut kõhus kandnud ja nüüd sa lõpuks näed, kes see üldse on, kellega koos hakkad elama. Emotsioonid olid nii laes, et enamuse ajast vist nutsin. Eriku saatsin presside ajaks ruumist välja, sest sisetunne ütles, et nii tahan teha. Kui lapsenuttu kuulis, tuli lõikas nabanööri läbi. Laps puhastati ja sai ta endale lõpuks sülle seniks kuni minuga tegeleti. Ma tõesti ei saakski vist paremat sünnitust tahta, sest nii laps kui mina olime täiesti korras ning pääsesin igasugustest õmblustest ja muust jurast.

Lenna oli sündides täitsa tavaliselt paistes nagu vist ka paljud teised beebid. 

 Haiglas võtsime vastu ka uue aasta ning meie korruselt on super vaade linnale, nii et kõik ilutulestik oli ilusti näha.

Leenuška on meiega nüüd kaks päeva olnud ja armastus tema vastu iga tunniga aina kasvab. Esimene öö ja pool päeva oli jube harjumatu, sest ei tunne ju üldse seda väikest vääksu ja tema vajadusi. Läkski kuskil päev aega, kui juba võtsin ta julgemalt sülle ja igasugused toimetused tulid kergemalt kui alguses.

No kelle nägu siis Lenna on? Mina näen temas nii palju Erikuga sarnaseid jooni- tumedad juuksed, silmad, näokuju jne. Eks lapsed muidugi ajapikku muutuvad ka, aga esialgu ma ütleks küll, et täitsa oma isa laps! Erik isana on ka supertubli. Tegelikult tema teebki enamus toimingud Lennaga ja mitte sellepärast, et ma ei suuda või ei taha, vaid sellepärast et ta ise tahab. Ma vist olen selle kahe päeva jooksul Lennal ainult ühe mähkme vahetanud, süüa andnud ning teda hoidnud kui Erik on ära käinud.

Imeline on olla lapsevanem ning seda tunnet ei ole võimalik sõnades edasi anda. Ma olen tõeliselt õnnelik ning tunnen end armastatuna rohkem kui ei kunagi varem!

PS! Suured tänud kõigile õnnitlejatele. Teid on nii palju, et ei jõua kõigile vastata, aga olge te tänatud! :)

Endiselt ühes

Väike update siis vahelduseks. Neljapäeval sai 40 nädalat täis ja tänaseks kaks päeva siis üle tähtaja läinud. No mis seal ikka siis. Mõnes mõttes on tore, et päris jõululaupäeval ei sündinud, samas pole mitte mingit vahet, mis päeva ta sünnipäevaks endale valib. Oleme siin üritanud manni tagant utsitada, aga ei võta kuidagi vedu. Muidu iseenesest väga vahet polegi, millal tulla tahab. Kahju on ainult sellest, et Eriku puhkus iga päevaga lüheneb ning kõik koos saame selle võrra vähem kodus olla.

Mis nippe siis kasutanud olen?

1. Oleme kõvasti jalutamas käinud. Praktiliselt iga päev mõned kilomeetrid (raseda jaoks on need "mõned kilomeetrid" üsna pikk tee!). Soovitatakse palju jalutada, et sünnitust esile kutsuda.
2. Vantsin igal pool treppidest üles - alla. Kõige rohkem on vatti saanud vabaduse platsi trepiastmed.
3. Palju kükke ja koristamist. Olen korjanud rõõmsalt kuuseokkaid ükshaaval maast.
4. Kolmel jõulupeol sai šampust joodud. Eelmisel laupäeval andis keha juba täitsa arvestatavaid märke, et võiks asjaks minna. Ei teagi, kas see oli šampusest või lihtsalt kokkusattumus.
5. On vannis ja kuuma duši all käidud ning täna ka saunas leili võetud.
6. Söönud vürtsikaid toite.

Ühesõnaga tundub, et laps on endale kindla kuupäeva valinud ja ei kõiguta teda ei üks ega teine tegemine. Endal on enesetunne hea. Viimased päevad olen küll natukene haige olnud, nii et öösiti on uni sinna 4 tunni kanti jäänud. Õnneks nüüd juba parem ja täna sai esimest korda välja magatud. Last on endiselt lihtne kanda. Lugedes teiste rasedate viimaseid nädalaid ja päevi, siis on küll tunne, et peaks ikka väga õnnelik olema. Jaksan liikuda ja olla aktiivne ning ei pea päevad läbi diivanil valudes istuma ja paaniliselt last ootama. Eks tuleb veel oodata ning kui enne ei tule, siis teisipäeval on viimane arstivisiit, kus pannakse esilekutsumiseks aega kirja. Millegi pärast arvan, et ega ta kauaks enam kõhtu ei jää, aga eks arvasin kuu aega tagasi ka, et sünnib üldse enne tähtaega. Ootame rõõmsalt edasi!

Jõululaupäev meie peres

Ongi kauaoodatud jõululaupäev käes! Meie jõuluhommik algas hommikusöögi ja kinkide avamisega. Me oleme kokku leppinud, et jõuludeks kingime alati midagi praktilist teineteisele ning sünnipäevadel võib out of box mõelda. Kui kuu tagasi üldse kingitustele jutt läks, siis kirjutasin Erikule pika listi, mille hulgast jõuluvana midagi valida võiks. Aga kui ma kingitusi kuuse all nägin, siis sain aru, et Erik vist väga valima ei hakanud, vaid oli listi ikka täie tõsidusega võtnud. Sain nii palju vajalike asju, nii hea meel on! Jõulumees tõi mulle uued nahkkindad, ujumisprillid, "Eesti laste lemmiktoidud" kokaraamatu, lokitangid ja suurem asi perekingitusena oli tolmuimeja. Erik ka päris ilma ei jäänud, sai uued ujumispüksid, hommikumantli, kossuriided ja spordikoti. Kõige rohkem rõõmu pakub tegelikult ikkagi see, kui teine oma kingitustega rahule jääb! :) 

Kui hommikused tegemised said tehtud, siis mõtlesin proovida tänasele jõulupeole kaasa teha kodust bounty't. Eriku venna naine tegi neid eelmisel jõulupeol ja tundus kuum kaup olevat. Täitsa head tulid, panen retsepti siia ka. Valmistada imelihtne!

Vaja:

• 300 g kookoshelbeid (3 pakki)
• 150 g taluvõid
• Purk kondenspiima
• 2 pakki küpsetussokolaadi

Valmistamine:

1. Sega kokku kookoshelbed, toasoe või ja kondenspiim
2. Suru mass üheks suureks ruuduks ja pane 30 minutiks külmkappi
3. Võta külmkapist ja lõika endale sobivad kujud (võid kasutada piparkoogivorme). Mida väiksemad tükid, seda lihtsam.
4. Pane tükid uuesti 30 minutiks külmkappi seisma.
5. Sulata potis 2/3 šokolaadist, võta tulelt ja lisa 1/3 šokolaadi (tempereerimine, et šokolaad läigiks)
6. Kasta kommi sisu šokolaadi ning tõsta alusele tahkuma. Ise panin kommid külmkappi tahkuma.

(Retsept: Kaju köök)

Jõulud vanemate juures olid toredad nagu alati! Sai head traditsioonilist jõulutoitu ja tervet perekonda nähtud. Hea meel kohe, et kõik jõulupeod sai sel aastal läbi käidud. Nüüd võib mann lõplikult sündida. Erikut ajab juba naerma.. iga päev räägin talle, et kui "see asi" nüüd tehtud saab, võib laps sündida, aga iga päev on midagi teha. Kingituste osas teeme igal aastal lastele kinke ja Lenna sai ka sel aastal oma esimesed kingitused, mis sest, et ta teisel pool naba veel on. Uskumatu mõelda, et jõulupidustused selleks aastaks läbi on ning aastavahetus ongi ees ja saab jälle uue hooga edasi minna. Muidugi meil on põnevus endiselt õhus, sest ei tea millal see pliks end liigutama hakkab. Igatahes homme on tähtaeg ja nii vahva oleks kui sünniks õigel päeval! (kuigi ainult 5% pidavat õigel päeval sündima) Hoidke siis pöidlaid pihus, et nii ka läheks! :) 

Lumepilte

Jõulud Tabasalus

Teine jõulupidu sai ka peetud! Endiselt veel ühes tükis ning 4 päeva tähtajani jäänud.. 

Igatahes meeleolukas õhtu oli, sai head toitu söödud (kiitused ämmale!) ja kõvasti nalja. Alustasime kella kolmest ning lõpetasime öösel kell üks kodus. Mis see väike 10-tunnine jõulupidu siis ära pole. 

Tegime kaneeli-õunakooki ka kaasa. Meie pere üks lemmikutest. Kõige paremini tuleb see muidugi välja venna-naisel. Jagan retsepti siin ka, sest seda on imelihtne teha: 

Põhi:

• 3 dl nisujahu
• 0,5 tl soola
• 2 tl küpsetuspulbrit
• 1 tl kaneeli
• 1 dl suhkrut
• 1 muna
• 1,5 dl piima
• 0,5 dl sulavõid
• 300 g õunu

Kate:

• 4 sl fariinsuhkrut
• 3 sl jahu
• 2 sl võid
• 1 tl kaneeli

Sega kuivained omavahel kokku. Klopi omavahel muna, piim ja sulatatud või. Lisa segu ja tükeldatud õunad kuivainesegule. Tõsta tainas vormi. Katteained sega omavahel läbi ning puista peale. Küpseta 200-kraadises ahjus 40 minutit.

Eile sai juba kolmandat korda shampust joodud, aga näed ei midagi. Selle eest maitses hästi! Saatke nüüd oma mõtted mu kõhu poole, et me ei peaks jõule haiglas veetma! Varsti olen üks suur veerev pall, kui Lenna kuidagi välja tulla ei taha.