Suur sünnipäev - kuus kuud!

Meie armas Lenna sai täna pool aastat vanaks! Mäletan, et rasedana ikka rääkisin Erikule, kui uskumatu tundub see aeg, kui jaanipäev käes, sest Lenna on selleks ajaks nii suur.  Ja nüüd ta ongi 6-kuune. See titeaeg läheb tõesti ruttu, isegi kui vahel nii ei tundu.  Mu sees oleks justkui sisemine võitlus. Koguaeg ootan, et ta vanemaks saaks – käputama, istuma, kallistama, rääkima hakkaks. Samas kui näen teda kellegi teise süles, siis mõtlen, et appi kui suur ta juba on ning teadmine, et kunagi ma ei näe teda enam nii pisikesena nagu ta oli, on kurb. Aga nagu ma aru olen saanud, siis esimese lapsega ootad, et ruttu suureks saaks ja alles teisega tahaks aja seisma panna. Lenna on poole aastaga nii omaks saanud ja seda tunnet ei ole võimalik sõnadesse panna, kui tänulikud me oleme, et ta meie elus on. Nii kaua tahtsime ja ootasime teda ja nüüd ta ongi meiega juba pool aastat olnud.

Lenna on selle aja jooksul nii palju muutunud. Alguses oli ta copy paste Erikust. Nüüd on aga näojooned hakanud muutuma ning täitsa oma nägu läinud. Siiski on palju jooni meist mõlemast. Peakuju on Erikult, silmad minult. Samas nii palju on temas teda ennast. Tahaksin juba näha, milliseks ta kujuneb. Lenna on iseloomult puhta mina. Ta ei oska veel rääkida, aga tundub juba praegu selline ütleja. Temas on tohutult palju emotsiooni ja ta oskab superhästi oma tujusid välja näidata – võib naerda lõputult, aga jaurata samamoodi, kui miski ei meeldi. Öeldakse, et nii pisikesed beebid ei oska veel manipuleerida, aga teda vaadates kujutan ma nii hästi ette, kuidas ta mingil ajal meiega piire hakkab katsetama. Ma juba eos tunnen, et selle plikaga hakkab meil palju nalja saama! J Ta on tohutult ilmekas. Viimase kuuga on ta lisaks suurele imestusele ära õppinud tõsise näo tegemise – ajab põsed lonti ja kulmu kortsi ja aina põrnitseb.  Väga põnev on seda väikest inimest ja tema tahke tundma õppida!

Lennaga lähme arsti juurde reedel, kuid koduste mõõtmiste järgi peaks ta kaaluma 7,3 kilo ning olema 68 cm pikk. Endiselt ainult roomab ning kõigutab end põlvedel. Käputama veel pole hakanud ning iseseisvalt ei istu. Küll aga teeb ettevalmistusi istuma õppimiseks. Söömine tuleb tal hästi välja, sööb praktiliselt kõike - kana, riisi, puuvilju, juurvilju, putru, pudingit jms. Tundub veel, et need hambad ikka annavad varsti endast märku, sest viimane nädal on ta palju tujukam olnud ning ründab oma suuga kõike mis ette jääb. Alguses tundus nii armas, kui ta võttis kahe käega näost kinni ja hakkas põske lakkuma. Mõtlesin, et näitab oma hellust välja, aga ei. Sellele tegevusele on lisandunud tõsine tige häälitsemine. Ju need igemed ikka sügelevad. 

Lenna unegraafik on ka ootamatult paika loksunud. Hommikul ärkab ta 7.30-8.00, järgmine uni on 10.00 - 11.30, lõunauni on 13.30 - 15.00 ja viimane uni 17.30 - 18.30 ning ööunne läheb 21.30. Muidugi oleneb päevast, aga reeglina magab ta nii.

Seekord langes sünnipäev kokku ka minu ämma sünnipäevaga ning pidasime Tabasalus seda kõik koos. Tordi tellisime Tiialt (Tiiatordid). Tüdrukule omaselt roosa ja et ikka hiljem pildilt otsima ei peaks, kus see tort siis ikkagi oli. Mitu inimest on minult küsinud, miks see öökulliga on. Kas ma olen ainuke, kes mõistab, et Lenna meenutab öökulli!? 

Meie pere jaanid!

Meil olid alguses hoopis teised plaanid selle aasta jaanideks. Mõtlesime, et jätame esimest korda Lenna vanaema juurde ööseks ning lähme sõpradele külla. Tõotas olla superhea plaan, kuniks selgus, et Erik peab 23. õhtul tööle minema.  Pidime siis plaanid ümber tegema ja läksime hoopis Kiili, kus mul kõik pere koos jaanituld tegi. Eelmisel aastal käisime samamoodi, siis olin ma juba lapseootel. Seekord siis Lennaga. Ta sai päevast nii palju emotsiooni – palju inimesi ja nii põnev lõke! Hoidis mind peaaegu terve öö üleval. Nii väsitav! Erik peaks ka varsti töölt jõudma ja olemegi kaks zombiet valmis J Jaanipäevast mõned pildid ka:

 

Sellise näoga vaatas Lenna tükk aega  jaanituld!

Kõik lapselapsed ühel pildil! 

Videopostitus: mis nägu see Lenna seal vee all ikkagi teeb?

Käisime oma mini-perekonnaga ujumas. Saime detsembrikalt kaamera, millega vees ja vee all pilti teha ja filmida. Juulis lähme veealusele pildistamisele, nii et pilte vee all ei teinud. Küll aga tahtsin ma juba ammu teada, mis nägu Lennapliks vee all teeb, kui ma ta seal lahti lasen. Kuna ta seal pikalt pole, siis tuleb leppida lühikeste klippidega. Peaks ikka ka kunagi sellise kaamera muretsema, väga vahva on sellega vees solberdada :) Huvitav, et kahe video kvaliteedierinevus on nii suur, kuigi samas kaameraga ja praktiliselt sama nurga alt filmitud, aga mis seal ikka.

Avastasin lahedad mänguasjad!

Olin juba varem kuulnud Looduspere poest, nüüd vaatasin kodulehte ja neil on nii palju vahvaid mänguasju! Käisime täna Lenna ja teiste beebidega ühel detsembribeebil külas ja seal oli nii palju põnevaid mänguasju. Lenna lemmikuks osutusid klotsid. Vaatasin siis kodulehel ringi ja leidsin veel vahvaid asju. Kõik on selline ökokraam.

                                              Kuljused                                      Marakad

Oball                                   Täheklotsid

Lenna on enda arvates suur boss!

Lennal on parasjagu käsil üks uus mäng, nimega "koristaja". Tema loobib, mina koristan. Ise on rahuloleva näoga. Ma kujutan ette, et praegu on päris naljakas, aga varsti enam nii naljakas pole :)

Beebihommik Viimsi Kinos

Käisime täna Lenna, Nele ja Eimyga Viimsi kinos beebihommikul. Lenna sõbrants on ka detsembribeebide grupist pärit. Tegelikult käisin üleüldse esimest korda Viimsis kinos. Jõudsin varem kohale ja tiirutasin autoga sõites veel ringi, et Lenna saaks oma unest viimast võtta. Nii tore ja soe tunne tuli kohe sisse, meenus, kuidas ma oma teise pisike manniga seal Viimsi vahel kärutasin ja mänguväljakul mängimas käisin. Ja oh seda juttu, mis sealt tuli, seda oli nii palju, et meelelahutus oli koguaeg omast käest võtta!

Lenna ärkas ja sõitsin siis kohale. Parkimine on seal ikka päris suur probleem. Majaesine oli kõik autosid paksult täis, pargiti ka sinna kuhu ei tohiks. Sain siis oma auto kuhugile nurga taha pandud. Võtsin oma pambud ja kõndisime kinno sisse. Kõik oli nii mõnus, uus ja värkse. Pilet maksis 4,50, millega pääses siis eraldi mängualale ja kinno. Kell 11 saabus Nele ka oma lapsega ja olime praktiliselt kinos ainukesed. Neli inimest oli vist veel peale meie. Kinosaalis oli toolide ette pandud maha matt koos mänguasjadega. 11.30 algas kino ja läksime enne seda siis vaatama, kus see mängumaa küll asub. Tittedega andis ikka seigelda seal mööda kordiore, treppidest üles-alla. Jõudsime siis lõpuks mängutuppa. See oli ikka päris suur ja arutasime just, et suurematel lastel oleks seal üsna vahva sünnipäeva pidada. Meie beebidel polnud seal midagi teha, niisiis suundusime kinno tagasi. 

Filmiks oli "Supilinna salaselts", mis kestis 1,5 tundi ja peaaegu kannatas lõpuni välja olla. Sai isegi filmi süvenetud. Beebid enamuse ajast mängisid põrandal või vaatasid suurt ekraani, vahepeal einestasid. 10 minutit enne lõppu läksid mõlemad kärsituks ja tulime tulema. "Supilinna salaselts" ise oli vahva. Sobib rohkem lastele, aga minu meelest üsna õnnestunud kogupere seiklusfilm. Palju tuntud eesti näitlejaid võis sealt leida :)  Kindlasti tasub märkida, et personal oli ka hästi tore ja sõbralik! 

Ühesõnaga 6-kuustega on ehk natukene tüütu selline asi ette võtta, sest nad väsivad üsna ruttu. Mõtlesime järgmine kord uuesti kinno minna, küll aga siis kui lapsed on väheke asjalikumad ja iseseisvalt istuvad. Muidu oli väga vahva ettevõtmine!

Sahver, Sahver, Sahver!

Käisime Erikuga üle pika aja kahekesi väljas. Lenna läks paariks tunniks vanaema juurde. Nii mõnus on ikka vahepeal täitsa omaette olla. Läksime Erikuga sööma ja rääkisimegi, et issand kui imelik on lihtsalt istuda, ilma et kellegi järele vaatama peaks.

Käisime söömas Sahvris. Olen seal kunagi korra söömas käinud, aga siis ei jätnud see koht erilist muljet. Erik käis nüüd hiljuti norrakatega seal ning mõtlesin, et teeks siis uuesti proovi.  Söögikoht ise on väga mõnus. Suur pluss linna kõrval on see, et parkimine on tasuta. Mulle meeldib, et lauad pole seal päris üksteise otsas. Võimalik istuda teistest natukene eemal. Käisime kella kahe ajal ning siis oli ruumi mõnusalt. Koht ise on hästi avar, lauad on vist kõik praktiliselt akende all. Oli palju lahedaid detaile, mis pilku püüdsid.

Klienditeenindus oli meil super. Puhast eesti keelt kõnelev neiu, kes naeratas ja võlus mind kohe oma esimese kiidusõnaga toidu osas „väga hea valik“. Olime seal kaks tundi ja terve see aeg tehti oma tööd hästi. Ma olen alati mõelnud, et mõnele inimesele sobibki klientide teenindamine nagu valatult. Neiu tõi meile menüüd, mis olid põhimõtteliselt tavalised pabervoldikud. Kui midagi öelda, siis menüüd oleksid võinud küll olla väheke lahedama lahendusega. Igatahes sõime kõigest natukene.

 Böff tar-tar  veise sisefileest, röstitud ciabattaga (7,90 eur). Sõin ise teist korda elus böffi, nii et päris adekvaatset hinnangut ei oska anda. Ma ei tea, kus ma varem elanud olen!? Igatahes serveering oli väga kena. Kõik oli ilusti puidust aluse peal olemas. Veise sisefilee, sibul, küüslauk, hapukurk, kapparid, anšoovis, muna, kaste ja ciabattaviilud.  Kõik oli värske ja maitses väga hästi, Erikule samuti. Vääris oma hinda.
Ahjus röstitud küüslauguleib mozarella küüslaugukastmega (3,90 eur). Erik peamiselt sõi neid, maitsesin ka kõrvalt. Suur erinevus ikka pubi toiduga.  Enamjaolt saab igal pool frittitud suupisteid, aga Sahvris saab sama hinna eest poole paremaid.

Pearoaks tellisin ahjulõhe mereannirisotto wokitud köögiviljade ja tomatikastmega (10,90 eur). Lõhe oli hästi valminud ja köögiviljad merekarpidega väga maitsvad. Maitsesin vaid risottot ja see mulle ei istunud. Ma pole väga pikalt söönud ei riisi, pastat jms, seega maitse oli võõras ning jätsin järele. Samuti ei meeldinud mulle kõrvalolev punane kaste, mille maitse oli liiga domineeriv. Igatahes minu arvates hinda väärt polnud ja ei soovitaks ka teistele. 

Eriku pearoaks oli Sahvriburger naturaalsest härjahakklihast (9.20 eur) Maitsesin kõrvalt ja see oli mitmeid kordi parem minu toidust. Liha seal vahel oli pooltoores ja hästi maitsestatud, salat värske ja kõrvalolev kaste maitsev. Ja suureks plussiks ongi, et kaste oli eraldi, mitte toit nö „üleujutatud“. Ühesõnaga hindeks 4+, Erik sõi hea isuga! 

Magusaks šokolaadi fondant vaniljekastmega (4.40 eur) Kõht oli selleks ajaks täis, aga kuna istusime seal söögikohas kaks tundi, siis mõtlesime, et maitseme ikka magusa ka ära. Fondant oli väga hea ja õigesti küpsenud. Kõrval oli mingisugune juust, mis kontrastiks ilmselt oleks hea, aga minule, üdini magusafännile, see ei meeldinud.   

Erik sõi pannkooke kohupiima, moosi, vahtrasiirupi ja jäätisega (4.10 eur). Maitsesin, aga midagi erilist polnud. Kogus oli ka magustoidu kohta üsna suur. Mingisugune sidrunimaitse käis kõvasti üle. Erik ütles, et „maitsev, aga tavaline“. Aga mida sa pannkoogist ikka ootad, eks?

Lõppkokkuvõttes toidud olid tegelikult hea, tuleb lihtsalt need õiged valida. Kokale kiidusõnad!

Lahkudes toodi arve nagu ikka ning selle kõrval olid kommid. Armas zest, aga sinna need ka jäid. Imelik oli, et arve oli lahtiselt väikse taldriku peal. See oleks võinud olla millegi vahel, nii on ka mugavam tippi jätta!

Kindlasti lähme sinna veel tagasi. Peamenüü on üsna lai – 12 erinevat toitu – veis, part, lammas, lõhe, ribi,  seavälisfilee- ja karbonaad ..

Käisime veel kinos ja nüüd lõpuks kodus! Tõsine „tööpäev“!