Kodulooma võtmine

Mul on kodus alati olnud loomad, üldjuhul kassid – koerad. Vanemad on mul koerainimesed, seega nendega rohkem kokku puutunud. Ise tahaks oma perekonda ka kodulooma võtta. Kui ma mõtlen kassi või koera peale, siis pigem koer. Samas viimasel ajal olen nii palju lahedaid kasse näinud, et see oleks ka huvitav valik.

Kindlasti, ükskõik mis koduloom võtta, tuleb hoolikalt mõelda oma raha- ja ajaressurssidele. Majas elades pole vahet, kas suur või väike koer. Korterisse kindlasti suurt koera ei võtaks.

Isiklik lemmik on West Highland White terjer. Armas, väike ja kompaktne koer. Küllaltki tugeva tervisega, va.  tõule iseloomulikud probleemid. Westie’d on head kaaslased ja mängusõbrad lastele. Minu jaoks on neil üks miinus – küllaltki rikkalik karvkate. Koera valikul on minu jaoks eriti tähtis, et ta ei tekitaks liialt mustust, ajades palju karva. Mõne koeraga on võimatu koos elada, kui iga sabaliputamise peale lendleb hulk karvu. 

Teine lemmik on Jack Russell terjer. Ei teagi, mis mind terjerite poole tõmbab? Russell on väga aktiivne ja ülienergiline ning tahab palju liikumist. Samuti koostööaldis ja kergesti koolitatav. Ilmselt miinuseks rahulikumale inimesele ongi ülim aktiivsus. Samas meeldib jällegi lühike karv, mida on lihtne hooldada ja et antud tõug on küllaltki terve.

Üldjuhul leian, et koduloom võiks olla ikkagi igas perekonnas, kes vähegi ise tahab ja seda võimaldada saab. Koerad on nii head stressimaandajad ja seltsilised, kes alati sind koju ootavad. Vastu tahavad saada nii vähe – sinu hoolt, armastust ja mängu. Eriti kui on peres lapsed, võiks olla ka loom. Ise näen, kuidas 2 – aastane tüdruk hoolitseb oma armsa kassi eest iga päev nii suure hoolega. Usun, et kodulooma võtmine annab palju kohustusi, kuid rõõm kaalub selle üle.