Linnuliha armastajale!

Retsept kaheks päevaks:

·         Kaks pakki kanafileed (700g)
·         Päikesekuivatatud tomat
·         2 pakki mozarella juustu
·         1 pakk suitsupeekonit (8 viilu)
·         400 ml rõõsk koor (vahukoor) 35%
·          Sool

·         Pipar

Kanafilee pakis on kaks suuremat tükki, need poolita. Kokku tuleb 8 väikest tükki. Iga tüki sisse tee noaga tasku, sinna sisse pane mozarella juustu ja päikesekuivatatud tomatit, lisa pipart/soola, pane kana ümber peekoniviil, kinnita hambatikuga. Aseta kõik tükid ahjuvormi, lisa rõõsk koor ja ülejäänud mozarella ja päikesekuivatatud tomati võid sinna sisse lisada.

Ahjus 200 C juures 30-40 minutit, kuni liha seest valmis on J

Liha kõrvale:

2-3 porgandit haki risttahuka kujuliseks. Prae paar minutit (mitte pehmeks) tükid  2-3 küüne küüslaugu ja Persillade maitseainega.

PS! Persillade maitseaine on super hea, kes veel pole kasutanud, siis ostke koju! J

Pärimine pole lust ega lillepidu!

Kirjutan pärandusest ja pärimisest. Kõik puutuvad sellega elu jooksul kas kaudselt või otseselt kokku. Pärida saab siis kolmel viisil: pärimislepingu (kokkulepe, kus pärandaja nimetab teise isiku oma pärijaks), seaduse (pärand jagatakse esimesel ringil võrdselt laste ja abikaasa vahel, teisel ringil näiteks kui lapsi pole saavad vanemad ja abikaasa jne) või testamendi järgi (pärija ise valib kuidas ta oma vara pärandab).  Kõige keerulisem variant on siis, kui inimesed pole teinud pärimislepingut või testamenti ning seda eriti kärgperedes, kus mehel või naisel on elu jooksul olnud mitmeid abikaasasid ning nende kõigiga erinevad lapsed.

Tahangi kirjutada sel teemal, et inimesed oleksid natukene rohkem teadlikumad, mida see pärandamine ja pärandus endaga kaasa toob. Esiteks on see küllaltki keeruline teema, sest  leibkonnad on nii erinevalt üles seatud. Teiseks ei ole pärimises mitte midagi positiivset, kui pärandit pole korralikult vormistatud. Eestis on nii palju neid juhtumeid stiilis „ma poleks iial arvanud, et minu perekonnas selline rahaahne inimene on” . Üllatus, üllatus. Selliseid inimesi on igas perekonnas ja nad ilmuvad alles siis välja, kui ise kasu tahavad saada. Tavaliselt on tegu just nende inimestega, kellest sa kõige vähem seda ootaksid. Seega ärge arvake, et teie kõik õed- vennad, tädid- onud (nende elukaaslased, perekonnad) nii üllad on, et mõistlikult asju lahendada suudaksid. Eestlastele on kombeks kõik asjad kokku kraapida ja sellest samuti ei piisa. On ka vaja teiste inimeste rahakotti piiluda.  Olen kuulnud ja näinud nii palju absurdseid olukordi, kus järgmisel päeval pärast inimese surma, tullakse ja hakatakse nõudma oma osa. Võetakse isegi kadunu kodust pildid ja pildiraamid seinte pealt kaasa. Tegelikult need inimesed, kes minemas on, ei kujuta ettegi kui palju jama nad võivad endast maha jätta. Vildakad ja ebaselged testamendid, kus pärandatakse x- inimestele oma vara, tekitavad tohutult segadust. Ja lahkunu ei kujuta ettegi, mis juba päev pärast matuseid toimuma hakkab. Muidugi ei saa ka pahaks panna, sest selliseid heauskseid inimesi on nii palju. Tihti leidub perekonnas vähemalt üks ebanormaalne inimene, kes ei austa lahkunut. Ja see on lihtsalt vastik. Jääb lootus, et kadunu seda lihtsalt pilvepiirilt näeks.

Teine asi, millele absoluutselt ei mõelda, on probleem, mis võib ka puudutada traditsioonilise perekonna mudelit. Näiteks, perekonnas on ema-isa ja neli last. Laste vanematel on ainukeseks varaks suur maja, kus on mitu põlvkonda üles kasvanud. Nüüd vanematega juhtub midagi ja pärand läheb seaduse järgi kõigile neljale lapsele võrdselt. Idee poolest tähendaks see seda, et maja müüakse maha ning summa jagatakse neljaks. Aga oh üllatust, kaks neist lastest leiavad, et maja ei saa ikkagi maha müüa, sest see on justkui omaette ajalugu ning nemad koliks sinna hea meelega ise sisse. Muud ei jääks neil sellise variandi puhul üle, kui teistele lastele nende osa rahas kinni maksta. Aga kui ei ole sellist võimalust ? Mis siis saab?  1. Kaks last loobuvad oma osast 2. Müüakse suure vihaga maja maha. Noo igal juhul ei jää mingi osa neist inimestest rahule ja väga kergelt juhtub see, mis paljudega. Perekonnad lähevad tülli ja peavad pikalt viha teineteise vastu.

Minu jaoks on veel arusaamatu, kui pärandatakse üle põlve. Muidugi on erandjuhtumeid ja kõike ei saagi ühtemoodi vaadata. Siiski pean normaalseks, kui pärandatakse põlvest põlve. Nii nagu ka õigusjärgselt, peaksid esimesed pärijad olema ikkagi kõige lähedasemad – ja nendeks on sinu enda kasvatatud lapsed ning abikaasa, kellega oled lubanud olla nii heas kui halvas.

Ühesõnaga neid variante, mis kõik võib juhtuda, on väga palju. Nii et ei tasu arvata, et see pärandi saamine mingi suuremat sorti õnnistus on. Ja mina leian, et see on normaalne, kui kõik lapsed oma vanematega selle teema ükskord ette võtaksid, et hullemaid tagajärgi tulevikus vältida. See on väga vale arusaam, kui ei julgeta sellest juttu teha, sest „äkki keegi arvab, et ma loen ta raha või ootan kellegi surma”.

Palju edu, isegi kui puutute selle teemaga alles 30 aasta pärast kokku! Tõsiselt, ärge kartke rääkida oma lähedastega sel teemal, sest ma usun, et keegi poleks huvitatud oma õe- venna või teiste sugulastega eluaegset viha pidamast. 

Abieluvaralepingust

Polegi sellest veel kirjutanud. Samas see teema puudutab kõiki abiellujaid, nii et miks mitte kirjutada. Nimelt kui abiellute, siis on valida kolme variandi vahel: varaühisus, varalahusus ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Õnnepalees oma aega broneerides tuleb see otsus ära teha. Meie valisime vara juurdekasvu tasaarvestuse, sest pidasime seda kõige mõistlikumaks. Kõige arusaamatum on minu jaoks varalahusus. Kui sa omale abikaasa võtad (olgu ta siis heal või halval järjel), siis võiks ikkagi olla ühtne pere, seda ka rahaliselt.  Ise mõtlen, et ei saa olla nii ahne ja omakasupüüdlik, et isegi abikaasaga on raske oma vara jagada. Eks see ole minu enda arvamus. Siin kohal mainin ka ära, et noorelt abiellumise eelis on see, et kõik maise vara saabki üheskoos luua. 

Igatahes kirjutasin need kolm varasuhet välja ka:

Varaühisus:

Põhimõtteliselt olete abikaasaga majanduslikult tugevasti seotud. Vara jaguneb teie vahel võrdselt, sest tegemist on ühisvaraga. Ühisvara hulka ei kuulu:

·         Isiklikud tarbeesemed

·         Enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara

·         Abielu kestel tasuta käsutuse (kingid, pärimine) teel omandatud vara

·         Lahusvara arvel omandatud vara (vara, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud vara müügist saadud raha eest)

Samuti kõiki tehinguid peate tegema koos või siis teise nõusolekul.

Varalahusus:

Sellega on lihtne, sest abikaasad on teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. Varaga tehinguid tehes, pole vaja abikaasa nõusolekut ning samuti pole seadusest tulenevaid ühiseid õigusi vara suhtes.

Vara juurdekasvu tasaarvestus:

See varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, säilitades majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski selged tagatised. Mõlemad abikaasad on enda poolt omandatava vara ainuomanikud ning saavad teha sellega ka üksi tehinguid. Tehingud perekonna ühise eluasemega nõuavad ka teise abikaasa nõusolekut, sõltumata sellest, kummale eluase kuulub.

Tasaarvestamisele ei kuulu:

·         Enne abiellumist abikaasa omandis olnud vara

·         Abielu kestel tasuta käsutuse (kingid, pärand) teel omandatud vara

·         Abikaasale tervisekahjustuse ja kehavigastuse tekitamisest tulenevad ning riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel kuuluvad õigused

·         Vara, mis on omandatud tasaarvestamisele mittekuuluva vara arvel.

Lõppkokkuvõttes lahutuse korral jagatakse abielu kestel omandatu abikaasade vahel võrdselt. 

Näiteks: mehel oli abielludes 25 000 eurot ja naisel 20 000 eurot. Lahutamise ajaks oli mehel vara 15 000 euro võrra ja naisel 10 000 euro võrra rohkem. Seega oli mehe vara juurdekasv 5000 euro võrra suurem kui naisel, kel on nüüd õigus nõuda mehelt poolt varade juurdekasvu vahest ehk 2500 eurot. Sel moel suureneb mõlema abikaasa vara ühepalju.

Mida ise pooldaksite ?

Maitsev & lihtne teha!

Ammu küsiti minult erinevaid retsepte. Panen siis ühe kirja, mida kodus tihti teen. Valmistamine võtab vähe aega ning lõpptulemus on maitsev! Kogus sõltub sellest, kui paljudele teha tahad.  Kolmele- neljale inimesele: 

Salat:

·         Kirsstomateid (8-10 tk)

·         Pikk kurk

·         Väike purk päikesekuivatatud tomateid

·         Sinihallitusjuust

·         Mesclum fresh salads (võib ükskõik mis kapsast või salatit)

Kaste:

·         1 supilusikas vedelat mett

·         3 supilusikat oliivõli

·         Sidrun

·         Pipar

Salati jaoks haki kirsstomatid, kurk, päikesekuivatatud tomatid, sinihallitusjuust ja lisa need salatile juurde. Kõik kastme osad enne ära segada ja valada salatile peale.

Salati juurde haki kana- või broilerifilee(400g)  kuubikuteks ja prae karri, pipra või ükskõik mis muu maitseainega. 

Ongi valmis. Head isu! :)

Kodulooma võtmine

Mul on kodus alati olnud loomad, üldjuhul kassid – koerad. Vanemad on mul koerainimesed, seega nendega rohkem kokku puutunud. Ise tahaks oma perekonda ka kodulooma võtta. Kui ma mõtlen kassi või koera peale, siis pigem koer. Samas viimasel ajal olen nii palju lahedaid kasse näinud, et see oleks ka huvitav valik.

Kindlasti, ükskõik mis koduloom võtta, tuleb hoolikalt mõelda oma raha- ja ajaressurssidele. Majas elades pole vahet, kas suur või väike koer. Korterisse kindlasti suurt koera ei võtaks.

Isiklik lemmik on West Highland White terjer. Armas, väike ja kompaktne koer. Küllaltki tugeva tervisega, va.  tõule iseloomulikud probleemid. Westie’d on head kaaslased ja mängusõbrad lastele. Minu jaoks on neil üks miinus – küllaltki rikkalik karvkate. Koera valikul on minu jaoks eriti tähtis, et ta ei tekitaks liialt mustust, ajades palju karva. Mõne koeraga on võimatu koos elada, kui iga sabaliputamise peale lendleb hulk karvu. 

Teine lemmik on Jack Russell terjer. Ei teagi, mis mind terjerite poole tõmbab? Russell on väga aktiivne ja ülienergiline ning tahab palju liikumist. Samuti koostööaldis ja kergesti koolitatav. Ilmselt miinuseks rahulikumale inimesele ongi ülim aktiivsus. Samas meeldib jällegi lühike karv, mida on lihtne hooldada ja et antud tõug on küllaltki terve.

Üldjuhul leian, et koduloom võiks olla ikkagi igas perekonnas, kes vähegi ise tahab ja seda võimaldada saab. Koerad on nii head stressimaandajad ja seltsilised, kes alati sind koju ootavad. Vastu tahavad saada nii vähe – sinu hoolt, armastust ja mängu. Eriti kui on peres lapsed, võiks olla ka loom. Ise näen, kuidas 2 – aastane tüdruk hoolitseb oma armsa kassi eest iga päev nii suure hoolega. Usun, et kodulooma võtmine annab palju kohustusi, kuid rõõm kaalub selle üle.  

Lapsendamine

Tükk aega olen mõelnud sellest kirjutada, aga pole leidnud sobivat aega. Mõtlesin kirjutada lapsendamisest, sest kunagi tundus see teema nii võõras. Üha enam lastega kokku puutudes ja nendel teemadel arikleid lugedes, mõtlen ma aina rohkem, kui üllas tegu see tegelikult on.

Normaalne on muidugi see, kui kaks tervet noort inimest saavad bioloogilise lapse. Miks mitte saada, kui see võimalus on. Samas täitsa tore idee on näiteks kolmas laps lapsendada.  Ma olen täiesti seda meelt, et lastekodust adopteeritud laps pakub võrdselt rõõmu bioloogiliste lastega, eriti kui kasvatada teda põnnist peale. Kindlasti on adopteerimine suurepärane võimalus just neile, kes lapsi ei saa. Võimalusi on tegelikult veel- näiteks nagu surrogaatemandus, IVF (kehaväline viljastamine). Ma arvan, et ise valiks nendest kolmest variandist kõige ennem adopteerimise ning lapse lapsendaks kindlasti Eestist. Arvan, et kui üldse seda teed minna, siis pigem toetada eesti lapsi.

TV3 uudistes oli just üks päev väike filmilõik, kus siis kaks vanemat rääkisid, et see protsess on tegelikult nii pikk ja mõned võivad oodata aastaid.  Siiski lapsendatakse Eestis päris palju lapsi aastate lõikes. 2004.  aastal oli viimase kümne aasta rekord – 165 last,  2012.  aastal 87 last.  

Ma arvan, et enim kardatakse adopteerimise juures just seda, et ehk laps tõrjub su täiskasvanueas eemale ja ei pea sind ikkagi päris vanemateks. Usun, et kardetakse rohkem kui asi väärt on. Ma olen nii paljude perekondade kohta lugenud, kes räägivad vastupidist. Lapsed on tänulikud sulle kui vanemale, et oled neid armastusega kasvatanud. Ise olen arvamusel, et  lapse vanemad on siiski need, kes ta üles kasvatavad, mitte need kes ilmale on toonud.

Tõde bioloogiliste vanemate kohta? Ma arvan iga laps peaks teadma tõde. Kui kasvatada last, olles enne kõike aus ja armastav, siis usun et ei teki ka probleeme. Pole ime, kui mõned vanemad on suures hirmus varjanud lapse mineviku  tema eest ning kui tõde siis puberteedieas välja tuleb, ollakse ahastuses ning ei osata lapse emotsioone kuidagi vastu võtta.

Halvad geenid ? Ma ei teagi, miks sellepärast üldse muretsetakse. Äkki isa on joodik ja ema on narkomaan, et siis kohe on laps samade mõjutustega? Ei usu. Kindlasti võib olla palju pärilike tegureid, aga last kasvatad sa ikka oma väärtuste ja tõekspidamist järgi. Eeskuju ja kasvatus tuleb sinult endalt!

Igatahes adopteerimine tundub minu jaoks küll üks tore mõte! Nagu ka varasemalt mainitud, siis lapsendamissoov ei tohiks tulla haletsusest või kurbusest. Vaid ikka sellest, et endal on suur soov üks uus inimene üles kasvatada.

Kas sa ise oled pigem adopteerimise poolt või vastu?

Valimised 2013!

Käes on jälle aeg, kus poliitikud leiavad natukene rohkem aega, et rahvale meeldida– mis muud kui kohalike omavalitsuste voligkogu valimised! Ma ei tea, kas asi on minus või varasemalt olen ma niivõrd noor olnud, et pole süvenenud. Mainin ka kohe ära, et pole ühegi erakonna tulihingeline fänn. Tõesti pean tõdema, et sellel aastal valimistele eelnev aeg on olnud väga piinlik. Mõned näited:

1.      Kampaaniad, kus ennast nähtavaks tehes ei jää muud üle kui teisi mustata. Vähe on kuulda ja näha sisulist poolt, rohkem ikka sellist võimuvõitlust.

2.       Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Valdo Randpere ummikus (mida polnud) ootajatele kohvi, saiakesi ja küpsiseid pakkumas. Teisisõnu siis küpsise eest häält nurumas.

3.       Eerik-Niiles Kross organiseeris Savisaare korruptsioonist teatava plakati Tallinna Televisiooni stuudio akna taha, kus käis otsesaade Edgari endaga.

4.       TV3 uudised vahendasid uudisklippi, kus Valdo Randpere käis ukselt uksele oma visiitkaarti jagamas. Mõni üksik avas ka ukse.

5.       Edgar Savisaar avaldas muusikapala „Kaunis maa”, kus ta isiklikult laulab meie kaunist kodumaast.

6.       Eerik-Niiles Kross omakorda avaldab jutuklipi „Vali muutus”, kus ta räägib oma valgest kutsikast (kes samuti videos), kellest saab siis Tallinna tuleviku koer.

7.       Keskerakonnal ei jää siin juures muud üle kui ennast kiita ja ühtlasi ka rõhutada tohutut Tallinna arengut. Samuti ei jõua ta kääre käest ära panna, sest vaja avada ehitusjärgus jäähalli.

Ja need „põnevad” rahastamise „skandaalid” pole ausalt ammu juba mingi uudis. Ja no tõesti, kas on neid naiivitare, kes arvavad, et ainult Keskerakond sahkerdab?

Tegelikult on kogu palagani taustal ka täiesti normaalseid poliitikuid ja aktiivseid inimesi, keda võiks rohkem märgata. Seega kindlasti on iga inimese kohus minna 20. oktoobril valima! Ja tõsiselt tahaks inimestele südamele panna, et ärge lähtuge valides üldisest mulast, vaid mõelge natukene kaugemale. Ärge olge kinni stampides või selles, mida olete koguaeg harjunud mõtlema. Mõelge sellele, millises ühiskonnas te enne kõike ise elada tahate ja siis leidke seoseid vastava poliitikaga. See on tegelikult masendav kuulata, kuidas inimesed näevad asju nii primitiivselt . Sotsiaaldemokraadid= rikas annab raha vaesele. Reformierakond= igaüks rügab enda eest. Keskerakond = Savisaar venelaste toetaja. IRL = Eerik-Niiles Kross.