Jaburus

"Tallinna eliitkoolide 1. klassi pääsuks käib karm konkurss, sest mudilastelt nõutakse kirjutamis- ja arvutamisoskust, loogilist mõtlemist, jutustamist ja laia silmaringi. 21. Kooli mitte-elukohajärgse inglise keele süvaklassi pääsemiseks käis suisa hullumeelne konkurss. 28 kohale tegi katseid 379 last ehk sinna kandideeris 13,5 last ühele kohale."

Ausalt öeldes, mina olen see, kes ei saa aru, miks peetakse eliitkoole millekski nii eriliseks. Lugedes uudiseid sellest, kuidas lapsevanemad tahavad hullumeelselt oma lapsi eliitkooli õppima saada, on rohkem kui jabur! Saan aru, kui mõni eliitkool on piirkonnakool ja on mõistlik oma laps sinna panna, sest lapsel on seal hea ja mugav käia. Arusaamatuks jääb mulle metsik vanemate pushimine. Ma saan ka aru, et paljud vanemad arvavadki, et nende lapsed on juba lasteaia lõpetamisel üliandekad ning teistest eakaaslastest palju nutikamad ning just nemad peaksid kindlasti eliitkoolis õppima. Mul on lihtsalt kahju vaadata neid lapsi, kes peavad hakkama igal hommikul kahe erineva transpordiga tund aega kooli sõitma, et saaksid vanemate soovid rahuldatud. Täielik huumor on kuulata, kuidas mõni väidab, et tema äsja lasteaia lõpetanud laps ise tahab õppida eliitkoolis. Kujutan juba ette, mis ajupesu nendes kodudes tehakse. Jutt, kuidas eliitkoolid on teistest koolidest kõvasti paremad ja ainult vastav kool läbides, saab elus midagi saavutatud. Lapsel peab laskma normaalselt areneda. Kas keegi tõesti arvab, et esimesed neli klassi on lapse elus määravad?  Ma ei suuda sellest lihtsalt aru saada. Mul on ääretult palju näiteid üle Eesti oma tutvuskonnast, kus lapsena on käidud oma kodukoha koolis. Tänasel päeval on nendel inimestel oma ettevõtted, nad on edukad ja tulevad oma eluga suurepäraselt toime. Kas tõesti mõni arvab, et selleks on vaja käia eliitkoolis? Ma saan ka aru, et paljude lapsevanematega käib kaasas kiiks, et nende lastest peavad saama megaedukad ärimehed, teadlased jne. Võiks olla natukene rohkem individuaalset suhtumist, sest võib-olla sinu laps on tulevikus õnnelik, kui ta saab olla edukas puussepp, juuksur, keevitaja – kes iganes ta olla tahaks.


Mõned tuntumad:

Urmas Sõõrumaa on lõpetanud Hageri algkooli ja Kohila keskkooli 

Oliver Kruuda on õppinud Nõo Keskkoolis ja Põlva Keskkoolis

Armin Karu lõpetas Tallinna 1. Õhtukeskkooli (Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium)

Andrus Ansip lõpetas lõpetas Tartu 5. Keskkooli 

Lennart Meri, Voldemar Panso, Jüri Ratas on õppinud Tallinna Nõmme Gümnaasiumis

Ja ei hakka siia nimistusse üldse tooma tuntuid muusikuid, näitlejaid, režissööre, advokaate, diplomaate, pankureid jne.

LÄBI !

Oh seda rõõmu hüppenööri! 3 aastat jälle läbi. Nii hea meel! 15 aastat juba koolis käinud, aitab küll mõneks ajaks!

Tegelikult eriti hea meel on mul Eriku üle, kes ka oma nelja aastaga ühele poole sai ja lõputöö hindele 4 kaitses. Kooli kõrvalt kahes töökohas, norra keele kursustel, trennis käia ning palju muuga tegeleda, on kiiduväärt! Tore, et saame jälle koos lõpetada! Eelmine kord lõpetasime koos Tallinna Nõmme Gümnaasiumis mina 9. klassi ja Erik 12. klassi. Seekord siis kõrgkoolid! Ja saabki rõõmsalt eluga edasi minna :)

Oma hindega olen väga rahul, tegelikult ka juba aimasin seda. Lihtsalt kui ühte tööd nii pikalt kirjutada ja koguaeg seda korduvalt läbi lugeda, kaob lõpuks motivatsioon. Muidugi alati saab paremini, aga ma ei ole seda tüüpi inimene ülikoolis, kes oma hindeid taga ajaks. Ei näe sellel erilist mõtet, sest minu jaoks pole vahet, kas tudeng saab 2, 3, 4, 5 - peaasi et asja tuumast aru saab ;) Igatahes rõõmus, et hindeks HEA sain :)

Sõnaline hinnang (sisuline üldkommentaar, töö tugevad ja nõrgad küljed, lisaselgitused eeltoodud hinnangutele). SÕNALISE HINNAGU ANDMINE ON RETSENSENDIDELE KOHUSTUSLIK JA JUHENDAJALE SOOVITUSLIK!

Probleemipüstitus- uurimisprobleem ja uurimisküsimused

Töö uurimisprobleem ja uurimisküsimused (sh alauurimisküsimused) on omavahel seostatud, ja uurimisprobleemi olulisus on selgitatud. Bakalaureusetöö uurimisprobleemiks on tuvastada ühinemiste teemalistes diskusioonides kasutatavad ühinemist pooldavad argumendid. Uurimisprobleemi lahendamiseks otsib autor otsib uurimistöös vastuseid uurimisküsimustele: „Millised on peamised ühinemiste teemalistes diskusioonides kasutatavad ühinemist pooldavad argumendid?“ ning „Kuidas erinevad pooltargumendid omavalitsuste lõikes?“

Töö sisuosa on loogiliselt ja jälgitavalt struktureeritud.

Teoreetiline osa

Töös on välja toodud teoreetiline lähtekoht on seotud uurimisküsimustega ning katab töö jaoks olulisi vaatenurki. Teooria osa põhineb asjakohasele hulgale allikatele, mida on kasutatud töös piisavalt (sh teoreetilisi 20). 

Empiiriline osa

Uurimuse empiirilise osa läbiviimiseks on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit ning andmeteanalüüsimisekskontentanalüüsi. Töö autor valdab kasutatud meetodit üldjoontes hästi, kuigi andmete süstematiseerimise, analüüsikäigu ja järelduse esitamisel oleks parema süsteemsuse tagamise osas olnud arenguruumi. Valim või andmestik on piisav uurimisprobleemile vastamiseks.

Järeldused

Järeldustes vastatakse kõigile uurimisküsimustele ning arutletakse tulemuste üle sidudes nad laiema valdkondliku kontekstiga, kuid nii empiiriline analüüs kui sellest tulenevad järeldused keskenduvad ebaproportsionaalselt enam esimesele uurimisküsimusele (millised on argumendid) jättes selle võrra tahaplaanile teise (miks nad erinevad). Analoogselt märkusega hinnangus empiirilisele osale - järelduse esitamisel oleks parema süsteemsuse tagamise osas olnud arenguruumi, nt tabelite kasutamise näol.

Vormistus

Tekst on keeleliselt ja vorminduslikult üldjoontes korrektne - arusaadav, ei esine olulisi keelelisi ebakorrektsusi.Kasutatud allikad on viidatud, viitamises ei esine põhimõttelisi vigu, vaid mõned üksikuid pisiveadviitekirjete vormistamises.

KOONDHINNE bakalaureusetöö eest (õigele joon alla tõmmata):

Suurepärane (A)

Väga hea (B)

Hea (C)

Rahuldav (D)

Kasin (E)

Puudulik (F)

Pole ammu kirjutanud siia, sest nii palju muutusi on elus toimumas. Täitsa põnev kohe!

Juba on mai lõpp käes. Viimaseid postitusi lugedes läheb aeg ikka nii ruttu. Alles ma kirjutasin oma lõputööd ja nüüd ei jõua tulemust ära oodata. Tahaksin lihtsalt näha juba kirja, kus on öeldud, et bakalaureusekraad on läbitud.

Praegu aga kolisime Erikuga Kiili. Oleme endiselt veel maja- ja koeravalvurid, kui vanemad reisil käivad. Nii et kaks nädalat pesitseme hoopis siin. Tundub, et ilusate ilmadega on kööga, aga õnneks sai nädalavahetusel maksimaalselt head ilma ära kasutada.

Vahepeal käis Erik  10 päeva sõjaväe kordusõppustel. Reedel sai sealt metsast välja. See aeg pani mind küll mõtlema, kui kahju on mul neist inimestest, kes üksi elavad. Ilmselt sõltub see inimtüübist, aga ma ei kujuta ette kui ma peaksin elama elu lõpuni üksi, omaette. See oleks ikka päris masendav. Sõpradega võid ju kokku saada ja väljas käia, aga see pole ikka päris see. Kui tuled ikka õhtul koju ja sul pole kellegiga rääkida ja oma päevaasju arutada,  siis on ikka nukker küll. Nii et superhea meel, et meheraas jälle tagasi on!

Potipõllumajandus

Mul on nüüd minu esimesed taimed, mida ma hoolega kasvatan. Kaks tomatitaime, sidrunmeliss, piparmünt ja basiilik. Eks näis, mis neist välja tuleb, aga täitsa toredad on nad mu aknalaual! Loodetavasti saab mõneks ajaks pakitee asemel värsket kraami kuuma vee sisse panna :)

Šokolaadiküpsised

Tegin üle pika aja kodus midagi magusat - šokolaadiküpsised.
Ülilihtne retsept.

Vaja on:

• 2 munavalget
• 40 g kakaod
• 200 g tuhksuhkrut
• natuke soola
• 2 sl vanillisuhkrut
• 270 g šokolaadi

Pane kaussi tuhk- ja vanillisuhkur, kakaopulber ja sool. Lisa munavalged ja sega, kuni tainas on ühtlaselt segunenud. Sega sisse hakitud šokolaad. Pane tainas teelusikaga ja u 2,5 cm vahedega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 15 minutit, kuni küpsiste pealispind on pragunenud. Lase küpsistel taheneda. 

Tervis

Aprill on super kuu! Ilmad on nii ilusaks läinud ja palju mõnusam on kõigega tegeleda. Aprilli algusest sain jälle pärast operatsiooni trennis hakata käima ja ühtlasi vaatasin ka toitumise üle. Facebooki tehti grupp „Naised trenni”,  kus on juba ligi 3500 naist, kes kõik näevad vaeva ühe eesmärgi suunas. Täitsa tore ettevõtmine ja annab motivatsiooni juurde. Ilusate ilmadega ei vaja keha enam nii palju toitu ka ja käes on jälle salatite ja kerge toidu aeg! Kõik see tervislik mõjub hästi väljanägemisele ja kaalule. Endal ka 3,4 kilo selle kuu jooksul maha läinud. Tore on talvel kogutust vabaneda! J

Lisaks kõigele sellele tundub mulle nagu aeg läheks üliruttu. Aprilli lõpp ongi juba käes. Mai kuus peame esitama oma bakalaureusetööd ära. Võiks juba esitatud ja hinnatud olla. Tahaksin väga selle etapiga ühele poole saada. Pole enam palju jäänud.

Üleüldse on palju muutumas – koolid saavad läbi ja uued plaanid silme ees. Vaatan, et seetõttu on ka blogipostitused harvemaks jäänud, aga püüan siia ikka kirjutada, et sõpru, perekonda, tuttavaid oma tegemistega kursis hoida J

Hommikusöök: blenderisse maitsestamata kohupiim, maitsestamata jogurt, külmutatud kirsid, banaan, piim.

 Lõunasöögiks tuunikalasalat: kapsas, tomat, riivitud porgand, sibul, tuunikala, oliivõli.

Head isu!

Algus pikale nädalavahetusele

Käisime eile sõbra 25. juubelit tähistamas BayernBöhmen Kelleris. Tore ja lõbus oli! Me saame Erikuga omadega alati varem valmis, nii siis tegime kodus aega parajaks. Käisin Erikul kõikides tubades kaameraga järel. Lõime veits meeleolu, Erik kirjutas kaardi ja seadsimegi sammud linna poole. Järjekordselt sellistel päevadel on ikka linnas elamine tõeline õnnistus. Vanalinn on kodu kõrval ning vaja ainult üle Lindamäe kõndida. Öösel hea allamäge jälle kodu poole tagasi tulla. Keller iseenesest mõnus koht, inspiratsiooni saadud Saksamaalt ja Tšehhist. Pakutakse just nende riikide toidu- ja õllekultuuri. Vahva!

Täna oli mul full package autohooldus oma kalli mehe poolt. Käisime vahetasime minu rehvid ära ja pesime auto seest-väljast puhtaks. Nüüd kohe hoopis teine asi, saab mõnusalt suvele vastu minna. Tükk aega juba nihelesin ja vingusin, et auto on NII must, kuigi keegi peale minu seda ei märganud. Suur aitäh abikaasale, kes oma abielukohustusi hästi täidab!

Ühtlasi tegin täna autost ka pildid, sest plaan lähiajal müüki panna. Tunne on kurb, sest auto on superhea, aga lihtsalt tuleb ratsionaalselt mõelda ning mingi uuendus teha. Pean veel mõtlema, kas osta uus auto asemele või hakata pere peale kasutama ühte autot, mis viimasel ajal üsna populaarseks muutunud. Eriti kui sõidetakse samas suunas. Aga suure tõenäosusega ostaksin ikkagi uue auto, lihtsalt aastalt värskema ja ideaalis tahaksin mõnda väikest punni, kuhu mahuksin mina ja mu trenni-või poekotid ära. Sellist armast pisikest, kes mahuks igale poole hästi ära, võtaks vähe bensiini ja teeniks mind truult. Ma pole kohe kindlasti see inimene, kes ostaks endale liisinguga hirmkalli auto, isegi kui saaksin seda endale lubada. Lihtsalt endal hakkaks piinlik, eriti kui pole selleks mingit vajadust. Naeran alati neid, kes elavad kuskil 1- toalises korteris, või veel parem vanemate kodus, aga sõidavad vähemalt  Porsche või Audi džiibiga. Pole veel aru saanud, kellele tahetakse muljet avaldada. Aga eks inimesed ongi erinevad.