Kuidas igapäevategemised lapse kõrvalt välja näevad?

Mõtlesin, et kirjutan, kuidas minu üks ööpäev koos Lennaga välja näeb.

Hommikud algavad meil kell 7.30- 8.00. Tavaliselt kui kuulen läbi une, et laps hakkab vaikselt nihelema, kuid magab veel, siis ärkan ise kiirelt üles, käin duši alla, pesen hambad, riietun. Selle aja peale kuulen, et ta on ärganud ning lobiseb omaette. Teen kiiruga toa korda ja panen asjad valmis kui jõuan – st. Eriku riided ära, Lenna tooli koos mänguasjadega kööki, söögiasjad kapist välja. Siis lähen käokella juurde (Lenna uus hüüdnimi), alustan hommikut ”Tsau Lenna, emme siin” lausega ja saan imearmsa naeratuse osaliseks. Järgmiseks panen Lennale voodikaruselli käima, seda tal kannatab kuulata kaks ringi – ehk siis 2-3 minutit kokku. Selle aja jooksul teen ma kiirelt voodi ära ja vaatan, et kõik asjad oleks sätitud nii, et hiljem midagi jamama ei peaks – Lenna õueriided koos lutiga, minu trennikott, minu vahetusriided jms.. Huhh, lõpuks sain oma asjadega ühele poole! Siis hakkab Lenna osa..

Lähen võtan lapse, kõigepealt lähme vannituppa mähkimislauale, kus vahetan mähkmed, teen talle hommikuhoolduse (puhastan silmad, kõrvad, nina, suu, lõua alt) ning vahetan ta riided. Seal läheb meil tavaliselt 15-20 minutit koos lobisemise, musitamise ja minu juuste ning vannikardina katsumisega.  Lõpuks  oleme mõlemad triksis-traksis ja siis panen ta kööki tooli ning teen omale söögi ja söön. Lenna vaatab pealt ning uudistab oma mänguasju. Läheb jälle 15-20 minutit ning tal saab toolist siiber. Mina jõuan selleks ajaks ka oma nõud pestud ning ettevalmistused Lenna söögikorraks teha – valan jahutatud vee pudelisse ning teise vee panen keema. Toolist suundume Lennaga mängumatile, teeme mõned harjutused/silitused, keerab, ajab mänguasju taga ning siis avastab, et kõht on tühi ning selleks ajaks on kuskil 3-4 h eelmisest söögikorrast ka möödas. Jätan ta mängumatile vigisema ja lähen teen kiirelt söögi valmis. Söödan ära ning siis on uni majas. Lenna magab kas voodis, mängutoolis või minu süles. Voodis magab ta 30 minutit, mängutoolis 45min – 1 h ning süles kuni 2,5 h. Seega otsustan tavaliselt selle järgi, kas mul on vaja midagi SOS’i teha või mitte.

Lenna magab, ärkab, sööb, mähib, kui veel aega, magab veel. 11-12 ajal lähme me tavaliselt kodust ära. See näeb välja nii, et panen Lenna tooli kinni ning viin autosse oma trennikoti, Lenna koti, vankri rattad, kookoni/nüüd siis käruosa. Viin veel prügi välja ja lõpuks jõuan tuppa ja siis tavaliselt Lenna kas passib oma mänguasju või on jube närvis. Pakin ta kokku, mis on omaette ooper. Kui täiesti imikuna oli tal riietumisest ükskõik, siis nüüd tigetseb ta nii nagu keegi teeks talle väga liiga. Lõpuks saan pambu kokku ja lähme autosse. Lenna istub mul tagaistmel, juhi tooli taga. Lenna tooli, lutt suhu ning ruttu-ruttu vaja sõitma hakata. Kui liiga kauaks jokutama jääda, tulevad tagantistmelt mõned pretensioonid. Oluline on, et auto liiguks ning Lennale ilmselt väga meeldiks kui valgusfoorid ei eksisteeriks. Õnneks jääb ta peagi autos magama. Esmaspäeviti näiteks lähme ämma juurde Tabasallu, Lenna jääb sinna ja mina lähen ujuma. 12.00 annan ta üle ukse ning tagasi tulen 14.00. Ämmal & Lennal omad tegemised, ilmselt ikka midagi taolist nagu meil kodus. Kui mina jõuan, siis tavaliselt Lenna veel magab. Magab lõunal ühe pikema une 2-2,5 h, vahel ka 1-1,5h. Niisiis ootan tema ärkamise ära ning suundume koju.

Koju jõuame neljaks ja siis teeme päeva ühe aktiivsema osa- lollitame, mängime – no ühesõnaga väsitan ta lõplikult. Lenna teeb väikse une ja läheb edasi.Tavaliselt siis üritan kiirelt söögi valmis teha ning kui Erik on kodus, siis saab rahulikumalt võtta ja kui teda kodus pole, siis peaks toidu valmimisaeg olema max 20 minutit.  Viimane eeluni enne ööd on hiljemalt 19.00, siis olen temaga kärutanud või teeb seda Erik. Esmaspäeviti Erikut pole, niisiis lähen ise. Koju jõuame 20.00 või natuke peale. Õhtuti saab ta tavaliselt vanni, esmaspäeviti mitte. Seda teeb talle Erik. Õhtuks on ta tegelikult küllaltki väsinud, isegi pärast eelööund. Lõpuks läheb ta magama 21.30 – 22.00. Magaminek näeb välja nii, et emb kumb võtab ta sülle, paneb luti ette. Natuke ta räuskab, aga rahuneb kiirelt ja paneb silma kinni. Siis on see koht, kus ei tasu end lasta eksitada. Silm kinni on petlik, sest tegelikult ta veel ei maga. Magama jääb siis, kui suu läheb lahti ja lutt lendab välja. Siis tõstan ta voodisse ning tekiotstega panen esialgu käed kinni, et ta kohe silmi sügama ei hakkaks, kui 45 minuti pärast esimese kontrollärkamise teeb. Tavaliselt kui voodis magama jääb, siis magab hommikul kella kuueni. On paremaid, on halvemaid öid. Halvematel öödel hakkab ta 4 aeg öösel läbi une siplema, sest ilmselt kõht on tühi. Topin talle lutti aegajalt ette ning vahelduva eduga magab ta kuueni hommikul. Siis annan talle süüa ning panen ta magama tagasi. Ja hakkabki uus päev otsast peale! PS. Põhimõtteliselt kui lapse magama saab, siis lähme Erikuga ka kohe, ehk siis hiljemalt 22.00 oleme voodis. Uneaeg on meile lihtsalt nii väärtuslik, et ei taha ühtegi lisatundi või minutit filmile või niisama ülevalpassimisele kulutada. Ilmselt see muutub, kui lapsed on iseseisvamad.

Kindlasti neile, kel lapsi pole, tundub kõik nii lihtne. Tegelt ju ongi, aga samas väsitav ja rutiinne, kuigi mina olen ise hästi liikuv. Koguaeg vaja lihtsalt paar sammu ette mõelda ning kõik minu tegemised käivad nii nagu ikka, lapse järgi. Võrdluseks, siis rasedana ärkasin hommikul 10-11 ajal, sõin, pesin, vaatasin telekat, läksin trenni, käisin rahulikult poes, magasin tunnike lõunaund, tegin õhtuks süüa, vaatasin igasuguseid saateid/filme ja läksin nii hilja magama kui tahtsin. 

Kaalulangetus: esimene päev

Alustan tänasest suurema kaalulangetusega ning otsustasin siia 1-2 korda nädalas kirja panna edusammudest ja mitte nii edukatest sammudest. Mäletan, et eelmise aasta aprillis tundsin end oma kehas hästi, kaalunumber polnud üldse väike, aga tundsin end sportliku ja mõnusana. Käisin siis kolm korda nädalas trennis ning füüsiline vastupidavus ning vorm oli mulle sobiv. Kaal hakkas aina langema kuniks jäin rasedaks. Rasedusega ei võtnud üldse palju juurde ning ca kaheksa kuud jälgisin üsna normaalselt, mida suhu panin. Lisandus 14 kg. Kuid kuna enne ei olnud ka kaalunumber teab mis väike, siis raseduse lõppkaal oli ikka tippude tipp! Mõtlesin, et ajan asja põnevamaks ning kaalunumbreid ei lisa enne, kui endaga lõpuks rahul olen. Silma järgi võib ilmselt aimata ikka, kuid kindlasti mõned numbrid tulevad üllatuseks. Raseduse juurde tagasi tulles, siis pärast sünnitust haiglasse jätsin paar kilo ning esimese nädala lõpuks olid kõik need 14 kilo kadunud. Stress oli suur ning see tegi oma töö. Siis kui kodus asjad paika said, hakkasin ma jälle kõike sööma, enne kõike magusat. Ja nii olen 4-5 kilo lihtsalt tagasi söönud. Jube tunnistada, aga ei saa kaalutõusu beebikilode kaela enam ajada. Vahel peeglist vaadates on tunne nagu oleks jälle 3ndat kuud rase ja no lõpuks tundsin, et nüüd aitab ja tuleb midagi ette võtta. Tänasest hakkan end iga päev kaaluma ning kord nädalas, pühapäeval, võtan mõõdud.  Abimeheks tellisin Kalmuse toitumiskava ning tegin endale põhjaliku tabeli igaks päevaks, mida ja mis kell ma söön.

Tegelikult tean, mis on minu suurimaks nõrkuseks ja kust lisakilod ka tulnud on. Toiduainete kohapealt on mul tegelikult kõik tip-top. Kahel päeval nädalas sööme suppi, ülejäänud päevadel linnuliha või muud ning selle kõrvale salatit. Meie poenimekirjast on väljas karastusjoogid, sai, riis, makaronid (vahel harva teeme pastat), nisujahu jne. Koju me reeglina ei osta ahvatlevaid asju. Kindlasti on valed toidukogused ning harv  söömine, eks seda tuleb parandada. Suurimaks nõrkuseks on magus, seda sööks iga päev igal ajal. Käin kord nädalas ema juures, kord ämma juures ning mõlemil on alati kommikausid täis. Nii ma ümber nende vaikselt nillin. Väljas käies ostame samuti Erikuga magusat. Näiteks Lennaga jalutamas käies jääb R-Kiosk millegipärast täpselt teepeale ette ja sealt möödudes on linnupiim näpus. No ühesõnaga on pilt ilmselt selge, kus ma valesti käitun. Katsun end nüüd lõplikult kokku võtta!

Lisaks toitumisele ma muidugi ka liigun. Hakkasin aprilli alguses käima kaks korda nädalas ujumas. Ujun 1 km ajaga 36 minutit (ujun peamiselt konna ja selili, sellest ka mitte nii kiire mutt). Pärast ujumist teen vees 100x käelihased/tagumikulihased/jalalihased/küljelihased/seljalihased. Nüüd lisan ujumisele veel 1x nädalas jooksmise ning lihasharjutused kodus. Kolmel päeval aktiivsem trenn ning kolmel päeval plaanin Lennaga 5-6 kilomeetrit iga päev läbida. See on mul ka juba harjumuseks kujunenud.

Alustan optimistlikult ning tahe on suur! Loodetavasti keha ja vaim harjub uue elukorraldusega hästi!

                                             18.04.15                                  17.04.14

Eesmärk: Minu eesmärk on langetada kindlasti 5 kilo ning näha välja nagu aasta tagasi. Igasuguste tabelite järgi oleks ideaalkaaluni 10 kilo. Nii et alla võiks minna kindlasti 5kg ja ideaalis 10kg. Nende piltide vahe on täpselt aasta ning 5 kilo. Uskumatu, kuidas mõned kilod võivad inimese välimust muuta! Minu jaoks polegi see kaalunumber nii oluline, kui see, kuidas ma välja näen ning ennast tunnen.

Järgmises postituses kirjutan, mida ja mis ajal söön!

Sisutihe nädalavahetus ja uued asjad Lennale

Reedel käisime Lenna ja minu emaga esimest korda Jüri ujulas beebibasseinis. Kuna harjutused ja sukeldumine on selge, tahtsin proovida mõnda muud ujulat ka. Ujula pluss on see, et rahvast on väga vähe ja hea on lapsega majandada. Miinus see, et basseinivesi on madal ning endal seal väga mugav pole. Aga siiski Lennale meeldis nagu ikka.

Laupäeval oli meil tohutult sisutihe päev. Hommikul sai kõik asjad kodus ära tehtud – koristatud, riided pestud, triigitud. Poole kolmeks viisime Lenna ämma juurde hoidu ning ise läksime Rocca Al Maresse lapsele asju vaatama. Käisime kõik titepoed läbi, kuid parim kaup ja teenindus oli meie jaoks Chiccos. Saime kõik vajalikud asjad, va. riided. Otsin Lennale juba pikemat aega sügiseks/jahedamaks suveks riideid. Nii, et kui keegi emmedest on näinud mõnda kihvti jopet, siis andke teada! Reservedis oli imearmas õhuke roosa jope, aga kahjuks õiget suurust polnud. Poodlemine on üks tõsine töö ja võttis üle tunni aega. Alguses plaanisime minna linna Komeeti sööma, aga lõpuks sõime seal samas Rocca Al Mare Little Indias. Tavaliselt tellime sealt alati ühte ja sama toitu kui sinna satume. Lõpuks siis läksime kinno, käisime Röövitud 3 vaatamas. Kuna esimesed osad nähtud, siis oleks imelik olnud, kui kolmandat poleks läinud vaatama. Igatahes, minu arvates kolmas osa oli parem kui teine.

Miks ja mis me lõpuks Lennale ostsime?

1.       Lite Way kergkäru. Ostsime sellepärast, et mai alguses lähme spasse ning meil pole ühtegi sõiduvahendit, millega siseruumides kärutada. Kergkäru peamine mõte on, et see võtab kokkupanduna vähe ruumi ning temaga on mugav manööverdada. Lisaks veel kerge kaasas kanda, sest kaalub ainult 7 kg, võimalik võtta kasvõi lennukisse käsipagasina kaasa. Mõeldud on lastele 0-36kg. Mõtlesimegi, et kui teine põnn peaks ka kuskilt ilmuma, siis Lenna lükkame kergkärusse või jalameheks ning uus beebi saab Lenna vankri ja suure käruga rallida. Kergkärul saab lihtsalt reguleerida seljatuge viide erinevasse asendisse ja jalatuge  samuti.  Ühesõnaga see oli läbimõeldud ja hea ost. Oleme väga rahul! Maksis 119 eurot, kuid 20% olid kergkärud allahinnatud, nii et sattusime poodi õigel ajal.

2.       Turvatool Eletta. Vahetasime turvahälli välja, sest Lennat oli sellega vaikselt juba raske tassida, kuigi oleks veel kannatanud küll. Peamiselt tahtsime ikkagi turvatooli ära osta, sest jällegi spasse pikem sõit ning seal tundub tal mugavam olevat. See turvatool on mõeldud 0-18 kg kaaluvatele lastele, kuid oleks olnud ka võimalus osta 9-36 kg. Samas Lenna kaalub veel 6,5 kilo nii et 9kg’ni võib veel mitu kuud minna ja turvahällis ei kannataks teda siis enam nii või teisiti kanda. Niisiis tundus ainuõige otsus see ära osta. Jällegi, kui teine beebi sünnib, saab ta selle tooli pärast turvahälli endale ning Lennale ostame uue 15-36 kg. Nüüd toolist endast. Tänu vähenduspadjale on tool mugav ka väikestele lastele, ehk siis seal see on nö beebisisu, mille saab hiljem eemaldada. Turvatooli saab kallutada 4 erinevasse asendisse. Ja tool hakkab siis olema seljaga sõidusuunas nagu beebidele ette nähtud. Siiski pöörame tooli ümber, kui 9 kilo täis saab või jalad üle hakkavad rippuma. Tool ise kaalub 8 kg.  Värvilt sai mõlemad asjad punased ostetud, selline ilus punane, kus kannataks poissi ka sisse panna. Hinnaks oli vist 159 eurot, aga saime 15% soodustust.

Lõpuks sai see keeramine selgeks!

Pole vahepeal bloginud, koguaeg on miskit teha olnud. Nädalad on kuidagi mõnusalt sisustatud. Esmaspäeviti ja kolmapäeviti käin nüüd ujumas ja Lenna on sel ajal minu ema või ämma hoole all. Kord käin Tabasalus, kord Jüri ujulas ujumas. Teisipäeviti on meil Lennaga trennipäev. Ostsin talle nüüd 8- korra kaardi ka ära ning käime temaga beebide ujumises. See on samuti selline pikk ettevõtmine. 12.15 lähme kodust ära, pool tundi kärutame Reval Sporti, 15 minutit sätime, pool tundi on trenn, pool tundi sätime ja tund aega kärutame tagasi. Ühesõnaga see trenniskäik on poole päeva tegemine :) Nii need nädalad vaikselt lähevad!

Lenna teeb meil jälle trikke! Täna lõpuks- lõpuks keeras ennast ise! Ei suutnud hommikul uskuda, lükkasin ta mitu korda uuesti ümber. Veel varahommikul detsembribeebide grupis videosid vaadates mõtlesin, et miks Lenna juba ei keera. Ja nagu näha oli tal hommikul mulle üllatus varuks :) Nii vahva! Ei jõua uusi pisikesi arenguid ära oodata :)

Emadel vaba õhtu, isad lastega kodus

Käisime eile tüdrukutega Mmuah kohvikus, mis asub Kaubamaja esimesel korrusel. Olin ise esimest korda seal ja superhea mulje jättis! Teenindus oli väga tore, joogid head ja toidud veel paremad. Kogused olid muidugi suured, aga no kõike pidi proovima. Mmuahis on tohutu muffinite valik, võtsime sealt meestele tänutäheks üht-teist kaasa. Õhtu oli tore ja sai naistejuttu lobisetud. Kõigil meie lastel on 5-6 kuud vanusevahe, nii et juttu jätkus kauemaks. Igakord kui kuhugile minek, mõtlen, et linnas elamise suur pluss on ikka väiksed vahemaad. Kodust kohvikusse oli 1,8 km jalutamist ning ei ole vaja autodega sahkerdada ja parkimise pärast muretseda. Ilmselt lähitulevikus saab ka minust maainimene, nii et tuleb viimast võtta. Ühesõnaga supermõnus õhtu oli ja hea vaheldus argipäevale! :)

Lenna esimese kolme kuu koduvideo

Lõpuks sain esimesed kolm kuud kokku pandud! Võttis aega ca 6 h, aga vähemalt tehtud! Hakkangi iga kolme kuu tagant videosid kokku panna, siis on selline piisavalt jõukohane. Ma ei kujuta ette, kui ma selle alles aasta lõpus oleksin ette võtnud ja kõikide 12 kuu klippidega siis tegelama peaks. Läheks vist päevi aega. Igatahes, endal on ka uskumatu vaadata, kuidas ainult kolme kuuga ühest väiksest ilmaimest inimene kasvanud on. Esimesel kuul oli ta ikka nii pisikene ja nüüd mängib juba oma lamamistoolis jalgpalli ja jutustab. Näis, milliseks ta järgmise kolme kuuga kasvab :) 

Nüüd aga jookseb neljas kuu ja vahepeal käisime arsti juures ka. Pikkust on tal 62 cm, kaalub 5,6 kilo ning muidu tore ja asjalik. Saadeti meid neuroloogi juurde ka igaks juhuks kontrolli. Sinna saame alles mai lõpus ning siis otsustatakse, kas vaja Lenna saata veel massaaži või ujuma. Kuna esimestel beebidel on lihased pinges, siis on see mudimine vajalik. Aga võib juhtuda, et see kaob ka kahe kuuga iseenesest. Hakkan nüüd Lennaga nii või teisiti kord nädalas ujumas käima, nii et ehk see juba teeb asja paremaks. Eks näis :) Lenna sai süsti ka ning rota viiruse vaktsiinist loobusime. Süst mõjus talle samuti nirult - ei tahtnud üldse süüa, nuttis kui ainuüksi pudeli suu juurde panin, silmad olid hallid ja oli näha, et enesetunne oli väga niru. Magas sel päeval pikalt ning õnneks oli see ainult ühe päeva lugu. Näha on, et iga kuu muutub tema juures nii palju. Uue kuu algus on toonud meile pretensioonika preili. Ta tahaks koguaeg ringi uudistada ja kõhuli olla, võimatu on teda mähkimislaual mähkida, sest iga võimalik hetk üritab ta end kõhuli saada. Nii me seal võitleme aegajalt :) Ta ei jõua ilmselt ära oodata, millal põrandal ise liikuda saaks.

Lenna esimene ujumine!

Mõtlesin kirjutada Lenna esimesest ujumas käimisest pikemalt. Olin juba ammu mõelnud, et kui kolm kuud täis saab, siis hakkan pliksiga ujumas käima, sest see on hea lihaspingete vastu ning ühtlasi väga arendav. Esimeseks ujumistunniks valisime Reval Sport spordiklubi beebide ujumise. Kuna Erik oli välismaal, siis kutsusin oma ema kaasa, juhuks kui abi vaja on. Ikkagi esimene kord ja ei tea, kuidas ja kuhu beebi panna kui ise riietuda/pesta/kuivatada. Reval Spordis on riietusruumis väga mõnus beebideala, kus on järjest mitu mähkimislauda. Põhimõtteliselt sellisteks käikudeks mõtlen kodus enne kõik sammud läbi. Kuna Lenna saab pudelitoitu, siis kaasas peab olema jahutatud vesi ja termoses kuum vesi, et pärast ujumist kiirelt toidu valmis saaks teha. Alguses tundus see minek paras ettevõtmine, sest lapsele vaja kaasa võtta ujumisriided, rätik, ujumismähkmed, vahetusriided, tavalised mähkmed, söögiks kõik tarvilik, aluslina  mähkimislaua peale, mõni lelu, lutt ja ilmselt miskit võis siit listist veel välja jääda. Lisaks kõigele siis enda asjad ning lõpuks olengi ühes käes turvahäll koos lapsega ja teises käes enda ja Lenna kott. Ma ütlen, see lapsega liikumine on ikka paras tavaaritassimine, sest kunagi ei tea, millal midagi vaja võib minna. 

No ühesõnaga, jõudsime sinna lõpuks kohale. Riietumine, võõras koht ja teiste tittede lärm ei tundunud Lennat häirivat. Saime siis lõpuks riietusruumis asjadega ühele poole ning võtsime julge sammu basseini poole. Üks tund kestab 30 minutit, Lenna pidas esimene tund 20 minutit vastu, mis on isegi väga hästi. Selle tunni hind on 9 eurot ning sisaldab siis ka õpetajat, kes näitab erinevaid harjutusi ette ja annab head nõu.  Meile sattus imetore juhendaja, kes palju julgustas ja ka ütles, et lapsed on alati valmis ning pigem on esimene kord emadele harjumiseks. Oli näha ka, et ma ise olin nii pinges, nii et alguses tegelesime sellega, et ma ise vabalt võtaksin. Tunni lõpuks ujutasin Lennat juba vabalt ja mis kõige toredam, Lennale väga meeldis. Äraminek oli nagu tulek, selle vahega, et nüüd oli riietusruumis veel rohkem väikseid lapsi. Naersime just emaga, et üks hetk hakkasid kõik emad lapsi riidesse panema ja lärm läks meeletuks, lapsed kisasid ja röökisid – ilmselgelt ei meeldinud kellelegi riietumine. Järgmine hetk olid kõik lapsed vait, sest lõpuks anti söök kätte ning siis oli emade aeg kiirelt-kiirelt end üles putitada.  Meie Lenna magas pärast ujumist 2,5 h ja tundus, et oli eluga väga rahul. Käisime nüüd ka Erikuga teist korda ning lasin tal ka proovida, et tunnetuse kätte saaks. Lõpuks proovisime siis ka sukeldumist ja Lennal tuli see täitsa hästi välja. Natukene väristas suud, aga oli väga vapper!