Kuidas igapäevategemised lapse kõrvalt välja näevad?

Mõtlesin, et kirjutan, kuidas minu üks ööpäev koos Lennaga välja näeb.

Hommikud algavad meil kell 7.30- 8.00. Tavaliselt kui kuulen läbi une, et laps hakkab vaikselt nihelema, kuid magab veel, siis ärkan ise kiirelt üles, käin duši alla, pesen hambad, riietun. Selle aja peale kuulen, et ta on ärganud ning lobiseb omaette. Teen kiiruga toa korda ja panen asjad valmis kui jõuan – st. Eriku riided ära, Lenna tooli koos mänguasjadega kööki, söögiasjad kapist välja. Siis lähen käokella juurde (Lenna uus hüüdnimi), alustan hommikut ”Tsau Lenna, emme siin” lausega ja saan imearmsa naeratuse osaliseks. Järgmiseks panen Lennale voodikaruselli käima, seda tal kannatab kuulata kaks ringi – ehk siis 2-3 minutit kokku. Selle aja jooksul teen ma kiirelt voodi ära ja vaatan, et kõik asjad oleks sätitud nii, et hiljem midagi jamama ei peaks – Lenna õueriided koos lutiga, minu trennikott, minu vahetusriided jms.. Huhh, lõpuks sain oma asjadega ühele poole! Siis hakkab Lenna osa..

Lähen võtan lapse, kõigepealt lähme vannituppa mähkimislauale, kus vahetan mähkmed, teen talle hommikuhoolduse (puhastan silmad, kõrvad, nina, suu, lõua alt) ning vahetan ta riided. Seal läheb meil tavaliselt 15-20 minutit koos lobisemise, musitamise ja minu juuste ning vannikardina katsumisega.  Lõpuks  oleme mõlemad triksis-traksis ja siis panen ta kööki tooli ning teen omale söögi ja söön. Lenna vaatab pealt ning uudistab oma mänguasju. Läheb jälle 15-20 minutit ning tal saab toolist siiber. Mina jõuan selleks ajaks ka oma nõud pestud ning ettevalmistused Lenna söögikorraks teha – valan jahutatud vee pudelisse ning teise vee panen keema. Toolist suundume Lennaga mängumatile, teeme mõned harjutused/silitused, keerab, ajab mänguasju taga ning siis avastab, et kõht on tühi ning selleks ajaks on kuskil 3-4 h eelmisest söögikorrast ka möödas. Jätan ta mängumatile vigisema ja lähen teen kiirelt söögi valmis. Söödan ära ning siis on uni majas. Lenna magab kas voodis, mängutoolis või minu süles. Voodis magab ta 30 minutit, mängutoolis 45min – 1 h ning süles kuni 2,5 h. Seega otsustan tavaliselt selle järgi, kas mul on vaja midagi SOS’i teha või mitte.

Lenna magab, ärkab, sööb, mähib, kui veel aega, magab veel. 11-12 ajal lähme me tavaliselt kodust ära. See näeb välja nii, et panen Lenna tooli kinni ning viin autosse oma trennikoti, Lenna koti, vankri rattad, kookoni/nüüd siis käruosa. Viin veel prügi välja ja lõpuks jõuan tuppa ja siis tavaliselt Lenna kas passib oma mänguasju või on jube närvis. Pakin ta kokku, mis on omaette ooper. Kui täiesti imikuna oli tal riietumisest ükskõik, siis nüüd tigetseb ta nii nagu keegi teeks talle väga liiga. Lõpuks saan pambu kokku ja lähme autosse. Lenna istub mul tagaistmel, juhi tooli taga. Lenna tooli, lutt suhu ning ruttu-ruttu vaja sõitma hakata. Kui liiga kauaks jokutama jääda, tulevad tagantistmelt mõned pretensioonid. Oluline on, et auto liiguks ning Lennale ilmselt väga meeldiks kui valgusfoorid ei eksisteeriks. Õnneks jääb ta peagi autos magama. Esmaspäeviti näiteks lähme ämma juurde Tabasallu, Lenna jääb sinna ja mina lähen ujuma. 12.00 annan ta üle ukse ning tagasi tulen 14.00. Ämmal & Lennal omad tegemised, ilmselt ikka midagi taolist nagu meil kodus. Kui mina jõuan, siis tavaliselt Lenna veel magab. Magab lõunal ühe pikema une 2-2,5 h, vahel ka 1-1,5h. Niisiis ootan tema ärkamise ära ning suundume koju.

Koju jõuame neljaks ja siis teeme päeva ühe aktiivsema osa- lollitame, mängime – no ühesõnaga väsitan ta lõplikult. Lenna teeb väikse une ja läheb edasi.Tavaliselt siis üritan kiirelt söögi valmis teha ning kui Erik on kodus, siis saab rahulikumalt võtta ja kui teda kodus pole, siis peaks toidu valmimisaeg olema max 20 minutit.  Viimane eeluni enne ööd on hiljemalt 19.00, siis olen temaga kärutanud või teeb seda Erik. Esmaspäeviti Erikut pole, niisiis lähen ise. Koju jõuame 20.00 või natuke peale. Õhtuti saab ta tavaliselt vanni, esmaspäeviti mitte. Seda teeb talle Erik. Õhtuks on ta tegelikult küllaltki väsinud, isegi pärast eelööund. Lõpuks läheb ta magama 21.30 – 22.00. Magaminek näeb välja nii, et emb kumb võtab ta sülle, paneb luti ette. Natuke ta räuskab, aga rahuneb kiirelt ja paneb silma kinni. Siis on see koht, kus ei tasu end lasta eksitada. Silm kinni on petlik, sest tegelikult ta veel ei maga. Magama jääb siis, kui suu läheb lahti ja lutt lendab välja. Siis tõstan ta voodisse ning tekiotstega panen esialgu käed kinni, et ta kohe silmi sügama ei hakkaks, kui 45 minuti pärast esimese kontrollärkamise teeb. Tavaliselt kui voodis magama jääb, siis magab hommikul kella kuueni. On paremaid, on halvemaid öid. Halvematel öödel hakkab ta 4 aeg öösel läbi une siplema, sest ilmselt kõht on tühi. Topin talle lutti aegajalt ette ning vahelduva eduga magab ta kuueni hommikul. Siis annan talle süüa ning panen ta magama tagasi. Ja hakkabki uus päev otsast peale! PS. Põhimõtteliselt kui lapse magama saab, siis lähme Erikuga ka kohe, ehk siis hiljemalt 22.00 oleme voodis. Uneaeg on meile lihtsalt nii väärtuslik, et ei taha ühtegi lisatundi või minutit filmile või niisama ülevalpassimisele kulutada. Ilmselt see muutub, kui lapsed on iseseisvamad.

Kindlasti neile, kel lapsi pole, tundub kõik nii lihtne. Tegelt ju ongi, aga samas väsitav ja rutiinne, kuigi mina olen ise hästi liikuv. Koguaeg vaja lihtsalt paar sammu ette mõelda ning kõik minu tegemised käivad nii nagu ikka, lapse järgi. Võrdluseks, siis rasedana ärkasin hommikul 10-11 ajal, sõin, pesin, vaatasin telekat, läksin trenni, käisin rahulikult poes, magasin tunnike lõunaund, tegin õhtuks süüa, vaatasin igasuguseid saateid/filme ja läksin nii hilja magama kui tahtsin.