Lenna mänguasjadest!

Ostsime vahepeal Lennale uusi mänguasju. Neid sai nüüd päris palju, nii et tükk aega on rahu majas! Facebookis on selline tore grupp nagu Muksula, kus on ca 18 000 liiget, kes müüvad/annavad ära/ostavad laste asju - vankrid, söögiasjad, mänguasjad, vanniasjad, riided jne. Ma olen sealt päris palju häid leide saanud ja mänguasjadega vedas kümnesse :) Algselt soovisin osta Fisher-Price laulukoera, aga lisaks sellele sain ka muid pakkumisi. Niisiis:

Fisher - Price laulukoer. Sobib alates 6. elukuust. Vajutades erinevatele kehaosadele laulab ja räägib eesti keeles. Koer korralik ja töötab hästi. Lenna alguses kartis teda natukene, sest polnud sellist imeasja varem näinud, mis ka rääkida oskaks. Tänaseks on ära harjunud ja käib teda närimas.

Hind poes 44 eurot (ise ostsime 20 euroga). 

Pehma pall ja puidust klotsid on pärit Prismast. Klotsid on totaalne lemmik, sest neid on hea närida. Pall nagu näha ajas närvi, sest igemete sügamine on raskendatud. Pall 3 eurot, klotsid 12 eurot.

Fisher-Price küpsisetünn - õpetab lapsele numbreid, kujundeid, sortimist ning põhjust ja tagajärge. Laulud õpetavad, kuidas asju tööle panna. Tünn tunneb ära kujundid ja numbrid ning neid õigesti sisestades premeeritakse last. Hind: 35 eurot (ise ostsin 15 euroga).

Fisher-Price mängutorn - toetab lapse käelist arengut. Erineva läbimõõduga rõngad tuleb asetada alusele. Sobilik alates 6. elukuust. Hind 12 eurot (ise ostsin 5 euroga)

Fisher-Price valgusega klaver. Sellel on kolm erinevat mängurežiimi - klaver, meloodia koostamine ja mängurežiim. Sobib alates 6. elukuust. Hind: 25 eurot + rippuv närimislelu ca 6 eurot (koos rippuva närimisleluga hinnaks 15 eurot)

Neid kolme mänguasja Lennale veel näidanud pole, annan need mõne aja pärast kordamööda kätte, sest nagu teada, siis tüdinevad lapsed silma ees olevatet leludest kiirelt.

Kuna meie Leenukas tahab juba väga püsti seista ning usinalt harjutab, siis paari kuu jooksul ehk viskab kepsu alla ja hakkab kõndimist harjutama. Ostsime talle käimistoe, millega seni saab niisama mängida, kuni päris kasutamiseks läheb! Hind 45 eurot (ostsin 20 euroga)

Kõige lõpuks tahtsime juba ammu koju osta ühte suurt pehmet mängulooma. No ikka sellist tõsiselt suurt. Käisime siis Rocca Al Mare mängupoodides ja pettumus oli nii suur, sest vastu vaatasid umbes poole väiksemad lambad, mis maksid üle 100 euro. Mõtlesime, et eks siis tuleb netist tellida. Läksime Prismasse ja vastu vaatas selline karu! Nimeks sai ta Bruno ja Erik ostis ta meile lõpuks ära. Natukene kahju on, et enne Lenna sündi seda ostu ei teinud, sest siis oleks saanud sünnist saati Lennast tema kõrval pilte teha ning näha kuidas Leenu ajaga kasvab. Aga rakendame Brunot siis järgmise lapsega. Hind: 64 eurot.

Lõpetuseks kogu selle jutu mõte on see, et kasutatud asjade ostmisel säästsin ma 92 eurot ning lelud näevad välja praktiliselt uued ning toimivad superhästi! Seega, milleks osta poest uued, kui saab poole odavamalt ka mujalt :)

PS! Lenna sai oma esimese hamba! Suurel vingumisel oli ikka tõeline põhjus. Hurraa! :)

Videopostitus: lõpuks võttis Lenna kossi alla ja hakkas suure lapse moodi roomama!

Alustan sellest, et neljapäeva õhtul pidi Erik pärast tööd ööseks tööle minema ja reede hommikul omakorda töölt otse tööle (pole vaja küsida, kuidas ta jaksab, ma ise ka imestan). Mõtlesin, et mis seal siis ikka, teeme Leenuga tüdrukuteõhtu ja kuna neljapäeval oli ta nii hea laps, siis eeldasin, et öösel on ka. Aga ei tasu siin midagi nii väga eeldada. Öösel läksime me totaalselt tülli. Esimest korda pärast nö vastsündinuiga, otsustas ta öösel kell kaks ärgata ja poolteist tundi üleval olla (naeris ja jutustas). Nii me tiksusime tema voodis ja voodi ümber terve selle aja, justkui paremat polekski teha. Hommikul mõtles ta, et kuna öösel saigi palju magatud, ärkaks täna 6.50! Ma olin ausalt öeldes jumala vihane ja ei rääkinud temaga terve hommiku ühtegi sõna. Ja ega ta mulle võlgu ei jäänud, ärkas samuti tigedana ja ainult vingus ja vingus. Eks neil, kellel lapsed on, saavad aru, kui ajudele see paaritunnine vingumine ja seelikusabas rippumine on. Mõtlesin siis, et ilmselt ikka asi hammaste tulekus on, midagi tema alumises igemes igatahes toimub. Ega hästi vaadata ka ei saa, sest ta ei lase. Kannatasin selle vinguse hommiku välja ja lootsin, et sellele järgneb üks pikk mõnus 2-tunnine uni (nagu viimasel ajal kombeks), mil saan ise ka puhata. Sain hoopis paarkümmend minutit ja joriseva ärkava lapse. Selleks ajaks olin ma nii väsinud, et võtsin ta enda kõrvale suurde voodisse, kus ta hüppas mu otsas kolmveerand tundi ja oli nõus edasi magama. Sain natukene veel puhatud, kui laps ärkas RÕÕMSANA. Mõtlesin, et jess, nüüd on see jura möödas. Aga ei. Küll ei sobinud põrandal üksi olla ja suur kisa saabus, kui ma teda mängumatile püüdsin meelitada. Röökis, kui teda mähkida tahtsin ja ainult süüa oskas normaalselt. Selle aja jooksul väsisin ma jälle ära. Õhtul oli veel sünnipäevale minek ning õnneks Erik pidi töölt kell 16.00 sõitma hakkama. Helistasin talle juba 16.02, et kaugel ta juba küll on. Tõsiselt, see ööpäev oli K-O-H-U-T-A-V!! Kui Erik koju jõudis, sai ta aru, et lapsel on tõesti midagi viga. Mõtlesime veel, kas üldse lähme sünnipäevale. Võtsime riski, läksime ja see oli hea otsus! Lenna jõudis oma punaste nutuste silmadega mängutuppa, aga nagu ikka, külas on ta viieline ja tähelepanu läks mujale. Sai jälle kuulda "oi kui rahulik ja armas beebi teil on". JAJAH! Tegelt ma ei teagi, mis tal eile viga oli. Kas asi oli hammastes või selles, et tal on minust või oma kodust kopp ees. Sest tõesti kui kuhugile külla lähme, on tal nii palju uut uudistada, et ta on nõus kasvõi tund aega omaette mängima, ega roni meeleheitlikult mööda inimesi üles. Mängutoas üritas ta küll mööda ühe mehe jalga üles ronida, aga kui ta aru sai, et see on liiga karvane, siis ta loobus oma üritusest. ÕNNEKS sain ma sel päeval oma mured kõik teisele detsembribeebi emale ära kurta (ps, meie lapsed sündisid samas haiglas, mõnetunnise vahega ja olime praktiliselt kõrvuti palatites) ja oh seda rõõmu, ka tema beebi pole just päris viieline! 

Minu imeilus südamesõbrants sünnipäevalapsega!

Mõtlesime juba õudusega, et kas nädalavahetus tulebki selline "tore". Aga nagu Erik koju sai, oli laps öösel rahulik, hommikul saime lausa 9.30'ni magada ja terve tänase päeva on ta rõõmus ja naeratav. Mängib mõnusalt omaette ja laseb kõik muud toimetused segamata ära teha. Ja noo ilmselt ta sai ise ka aru, et eilne polnud temast just väga ilus. Nii otsustaski ta meile täna topeltrõõmu valmistada ja käpuli roomama hakata! Ma olen nii õnnelik. Lenna on ametlikult suur laps ja oskab suurte laste asju teha! :)

Videopostitus: Lenna tõuseb esimest korda püsti!

Nii uskumatu kui see ka poleks, harjutab Lenna usinalt istumist. Eelmise nädala neljapäeval oli ta pikemalt esikusse jäänud. Oli kahtlaselt vaikne ja mõtlesin, et raudselt närib seal plätusid, mida Erik alati restile unustab panna. Läksin siis vaatama ja oh üllatust:

Leenu oli ise istuma end lükanud ja nii üllatunud, et sellepärast vist oligi vait. Ei osanud maa peale ise tagasi tulla. Neljapäevast saati lükkab ta end toe najal istuma. Lisaks õppis ta nädalavahetusel ämma juures põlvili olemise ära ja see on top1 lemmik tegevus. Nüüd lükkab end igas võimalikus kohas põlvili. Kui enne ei jõudnud ma istumist ja põlvitamist ära oodata, siis nüüd olen ma kergelt šokis. Lenna taob igale poole oma pea ära, sest tasakaal pole veel väga hea ning vahel kuskilt kinni hoides unustab ta end ära ja laseb lahti. Nii kukkus ta näiteks laupäeval ja pühapäeval 4-5 korda peaga vastu maad, ühe korra peaga vastu kivipõrandat ja ühel korral õnnestus pea vastu seinanurka ära lüüa. Koju tulles saaga jätkus ja valusad kukkumised õnnestuvad isegi tema pehmendatud voodis. (Kujutage nüüd ette, et laps kukub istuli olles peaga vastu maad) Nüüd ma saan aru, miks osad vanemad oma lastele beebikiivri ostavad. Ma isegi jõudsin selle peale mõelda, aga Erik arvas, et ei ole vaja ja lööb seni kaua pead ära kuni lõpuks enam ei löö. Tuleb vaid loota, et mõistus selle kukkumisega ei kao.

Üks stiilinäide kukkumisest ka videos. Lenna teeb meil mingisugust uut häält ja tahtsin selle üles filmida, aga sain hoopis kukkumise peale..

Lisaks siis oma uutele oskustele mõtles ta eile meid veel üllatada. Erik oli temaga mängumatil, kui järsku võttis Lenna tal kratist kinni ja ajas end püsti. Vaatasin Erikule otsa ja mõtlesin, et "see nüüd küll puudus veel". Õnneks jaksu on vähe, nii et ta päris iseseisvalt turnida ei jaksa, aga tundub et ega ka see aeg kaugel pole. Peaks vist kodu ära polsterdama :)

Esimene ööpäev ilma Lennata & Eriku üllatus-sünnipäevapidu!

Erik sai mul vahepeal 26! Mõelda vaid, et tutvudes oli ta 16. Kuhu see kümme aastat kadunud on, aru ma ei saa. Igatahes õige päev oli kolmapäeval ja kuna oli tavaline tööpäev, siis tegin Erikule õhtuks muffineid ja andsin kingituse üle. Kingituseks dinner in the sky – see on neljakäiguline õhtusöök 50 m kõrgusel! Broneerisin meile 1. augustiks aja ära, loodetavasti ilm on ilus ning saame ära käidud J

Juuli alguses mõtlesin, et tahaks ikka Erikule väga üllatuspidu korraldada. Plaanisin juba eelmine suvi 25-juubeliks, aga siis olid sõbrad üsna hõivatud ja asi jäi katki. Mõtlesin seekord siis, et tuleb palju tuleb. Ja oh üllatust, praktiliselt kõik said tulla! :)  Ühtlasi siis otsustasime ka Lenna esimest korda ööseks ämmale viia. Kõik klappis ja hakkasin siis organiseerima. Tahtsin pidutsemiseks kohta, kus saaks vesipiipu teha ning otsutasin Katusekohviku kasuks, kuigi polnud seal varem üldse käinud. Niisiis võtsin nendega ühendust ja ütlen kohe suured kiidusõnad Henrile, kellega asju ajasin. Väga meeldiv suhtlus ja vastutulek paljudes asjades! Küll sai kohapeal mööbeldatud, hinna suhtes hea kompromiss leitud ning kõik oli õigel ajal õiges kohas nagu kokku lepitud sai.

Esimene ööpäev ilma Lennata. Oh, kindlasti on neid, kes mõtlevad, mis jube rongaema oma 6-kuuse beebi ööseks ära andis, et ise mehega pidutsema minna. Aga sisetunne ütles, et esimeseks korraks on just nüüd õige aeg. Leenu on ämma juures varemgi pikki päevi olnud – kõige kauem vist 8 tundi, kui käisime suvepäevadel. Lenna võtab vanaemasid nagu sõbrannasid, kohe neid nähes hakkab naerma ja eputama. Ja tegelikult olen ma algusest peale taotuslikult iga nädal korra mõlemat vanaema näidanud, et ta neid ei võõrastaks. Lenna on juba nii suur tüdruk ka, et päevakava paigas ja mis siin ikka nii väga rasket olla saakski. Tavaliselt vanemad ikka mõtlevad rohkem üle kui asi väärt on. Õnneks ämm on mul sellise suhtumisega, et noo karjub terve öö siis karjub, järgmine päev magame siis tasa.. et mis te muretsete.. ja kui Erik eile õhtul helistas uurimaks kuidas läheb, siis kasuisa ütles, et kõik ok, ära helista, võta üks pits ja puhka. Ja ausalt öeldes terve eilse päeva polnud hetkekski mingit mure, et kuidas neil seal Tabasalus minna võib. Laps on laps – sööb, magab, mängib. Meie igatahes saime oma õhtut murevabalt nautida :) Ja eks me peamegi vaikselt harjutama, sest juba 2,5 kuu pärast jääb Lenna nädalaks Tabasallu.

Nüüd üllatuspeo juurde tagasi tulles.. sõprade ja Katusekohvikuga sai kõik räägitud. Mõlgutasin siis mõtteid, et kuidas see päev nii läbi viia, et Erik midagi ei aimaks. Tegin siis ettepaneku ja rääkisin Erikule koguaeg selles vormis, et viime Lenna ära ja tähistame päeva kahekesi – lähme kinno, sööma, siis ehk veel miskit ja õhtul koju filmi vaatama/magama. Erikule plaan sobis ja nagu välk selgest taevast ütles ta mulle ükspäev, et äkki läheks pärast söömist Katusekohvikusse vesipiipu tegema. Siis mõtlesin küll, et tore lugu, raudselt teab või aimab. Ehk on mu meile lugenud või keegi sõpradest välja rääkinud. Aga olin ikkagi vait ja hakkasin veiderdama. Ütlesin, et ma olen kuulnud, et üks teine piibukoht on veel lahedam ja et läheks hoopis sinna (ise lootsin, et ta täpsustama ei hakkaks, sest ega ma ei teadnud, millest ma räägin).

Eile siis viisime Lenna juba kell 12 ära. Käisime lõunat söömas, poes, Erik juuksuris ja ma pakikestel järel. Tulime koju ja esimese asjana langesime voodisse magama. Puhkasime tunnike ja jalutasime kinno. Käisime Ted2 vaatamas, mõtlesime, et saab ehk nalja, aga üsna jura oli. Naerda sai muidugi ka, aga no ei soovitaks. Ütlesin siis Erikule, et panin ikkagi Katusekohvikusse 20.00 laua kinni, et hüppame sealt hiljem korra siis läbi. Kino lõppes 18.30, läksime Komeeti uudistama ja saime mõnusa koha akna alla. Ma tahtsin väga õigeks ajaks peokohta jõuda, et keegi seal meid metsikult ootama ei peaks. Õnneks oli Komeedis meie laud reserveeritud alates 20.00 ja klienditeenindaja tuli ütles, et peaksime 19.45 hiljemalt ära minema. Ideaalne!
Seekord ei jäänud Komeedis absoluutselt rahule. Tellisime eelroaks ahjulavašid kitsejuustu, õuna-sibula chutney ja päevalilleseemnetega, söökideks kanasupi köögiviljade ja munanuudlitega ning hiidkrevetipasta. Kuna teenindaja, kes meilt tellimuse võttis oli vist esimest päeva tööl, siis toodi meile eelroa asemel kitsejuustu salat. Ühesõnaga palju segadust. Lõpuks saime kõik oma õiged toidud. Pasta oli tõesti hea! Erik andis oma supile hinnanguks 6/10’st – kanasupp ilma kanata. Ja lavašid olid ka üsna vänged, kõike ära ei suutnud süüagi. Aga mis seal ikka.. mul olid mõtted juba õhtu peal. Ütlesin Erikule, et käin kiirelt wc’s ära, maksku arve ja hakkame liikuma..

Ja keda ma nägin? Eriku venda ja ta naist. Oleksin tahtnud sel hetkel oma nägu näha. Nad arvasid, et Komeedis on tähistamine. Õnneks sain nad ruttu õigesse kohta saadetud. Viivitasin ise veel ja hakkasime ka liikuma .. sõidame siis liftiga Katusekohvikusse ja Erik ütleb, et äkki peaks helistama Silverile ja Martinile, ehk viitsivad linna tulla. Ise mõtlesin, et miks ta sellist lolli minuga mängib. Jõudsime üles ja hakkasin vasakule piibutuppa liikuma, kui Erik minuga vaidlema jäi, et EIEII, otse tuleb minna, sealt saab terrassile. Taidlesime seal ja lõpuks Erik nägi sõpru laua ümber ja oli siiralt üllatunud. Nii et ma nüüd ei teagi, kas ta ikka aimas või mitte!?

Laud oli täpselt nii kaetud nagu soovisin, jõime šampust ja nagu eestlastele kohane, alguses ei saanud vedama. Tegin esimese ringi jooke, ikka ei midagi. Mõtlesin, et aitab küll, tuleb ikka need shotid lauda tuua. Esimene ring tekiilat ja jutt läks lahti. Ühesõnaga jäime väga õhtuga rahule. Ääretult tore oli kõiki sõpru korraga koos näha! Uskumatu, et kõik tulla said, ka vanad kooli- ja trennikaaslased. Nii hea meel! Katusekohvikus oli teenindus super  - baarmen, kes tuli ja viitsis meie laua vahelt pidevalt siiberdada, isegi kui järjekord oli leti taga ning piibupoisid Rasmus ja Sander, kes olid kärmed igati abiks olema :) Õhtu lõpetasime Vabankis.

Ausalt öeldes väga mõnus oli üle pika aja väljas käia! Samas nii tore oli täna jälle Lennat näha! :)

Erik sai kingituseks spordipoe kinkekaardid, sõidu Ferrariga & raha.

Pildid Lennast & muud juttu

Kuna see musirullide pealik kasvab nii ruttu, siis panen siia mõned selle kuu pildid. Ilmad on nii ilusaks läinud, et enamuse ajast veedame väljas ja arvuti taha just väga tihti ei satu. Tuleb ikka sellest 2-nädalasest Eesti suvest maksimum võtta. Vahepeal polegi midagi väga erilist toimunud. Sünnipäevad said peetud ning järgmisel nädalal tähistame Eriku oma - 26, päris tuus! Õige päev on kolmapäeval, aga reedeks plaanime Lenna esimest korda ööseks ämma juurde jätta ja ise vaba õhtut nautida. Sööma, kinno ja muud põnevat :) 

Võtsin end nüüd juuli alguses jälle kokku ja hakkasin toitumiskava jälgima. Kaalulangetamise postitused on kuskil kauges minevikus ja vahepeal sai -4 kilost -2 kilo. Nüüd viie päevaga jälle langenud. Katsun nüüd tubli edasi olla ja vahepeal edusammudest kirjutada. Tegime mõlemad Erikuga endale Reval Sport kuukaardid ära ning käime üle ühe päeva trennis. Minu trennipäevad on E, K, R ja pühapäev on meil mõlemil vaba. Tunne on jälle hea! :)

Lennaga käisime reedel arsti juures ja kaalub 7240 g ning pikkust on 68,5 cm. Sai kaks süsti ja organism pidas ilusti vastu ning esimest korda ei näinud päeva jooksul mingeid muutusi. Leenu on hästi arenenud ja arst arvas, et juuli kuu jooksul hakkab käputama ja istuma, sest kõik eeldused selleks on olemas. Eks siis näis.  Lenna arst on sama, kes oli minu perearst kui sündisin. Sain temalt oma imikuloo raamatu ning vaatasin, et 6-kuuselt kaalusin ka mina 7,2 kg ja olin 68 cm pikk. Tundub, et Lenna hoiab minu joont!

Täna jäin veel mõtlema, et Lenna elab paremini kui meie ise. Kõik on olemas - mitmekülgne söök (absoluutselt kõik käib toidulaualt läbi. PS! Tegin titepiimaga superhea diili, ostsin 5 purki piimapulbrit 40 euroga, õige hind oleks olnud 60 eurot), hunnik mähkmeid ja Lennal on vist meie peres kõige rohkem riideid. Mul pole üldse kahju talle tellida või poest osta. Ta näeb nii vahva oma kostüümides välja. Lisaks on nii palju riideid kingitud ja kõik leiavad kasutust! Kui keegi arvab, et lasteriided on midagi hirmkallist, siis ei ole. Tuleb vaid hästi otsida. Näiteks see sinine komplekt maksis 7 eurot, kirju kostüüm 5 eurot, lühikesed roosad püksid 3 eurot, roosa tudukas oli ka paar eurot, peapaelad 1 euro. Ei ütleks, et kallis. Tellisin Lennale aliexpressist veel erinevaid asju. Eks kui need kohal on, siis teen pikema postituse tema uutest asjadest ja hindadest.