Mehed sünnituse juures?

Ma olen viimase paari nädala jooksul näinud mitmeid üllatunud nägusid, kes kõik uurivad, et kuidas sa ikka sünnitada plaanid. Kas saadad Eriku ilusti ukse taha või hoopiski koju? See tundub ikka nii veider. Minu meelest ei ela me enam vene ajal, kus mehi ei lastud haiglasse lapsi vaatama ja siis tehti aega parajaks sõpradega õlli juues. Tänapäeval on võimalik laps ilmale tuua inimlikult ja nii heades tingimustes. Võimalus hiljem kasutada perepalatit, kus koos üheskoos esimesi tunde veeta. Veider kuulata neid „macho-mehe” jutte, et laps on nii kui nii rohkem naise oma ja saagu ise hakkama seal haiglas. Mees siis hiljem võibolla võtab lapse ehk sülle ja ostab talle mõne püreetoidu, siis on tema töö kasvatamise osas tehtud. Piinlik. Mina ausalt öeldes ei kaalukski sellise inimesega lapse saamist, ei mõtleks ka.  Kahjuks on selliseid naisi, kes valivadki oma lapsele taolise isa.

Meil on õnneks kõik risti vastupidi. Erik tahab just kõigesse kaasatud olla ja ka sünnituse juures kohal olla. Tema jaoks pole see mingi küsimus ning ta on lapse saamisest võrdselt sama vaimustuses kui mina.. kui mitte isegi rohkem veel. Inimestel, kes väga selle teemaga kokku pole puutunud, omavad mingeid erilisi väärarusaamu sünnitusest ja sünnituse ajal toeks olemisest. Midagi taolist nagu nad ise peaks arsti asemel lapse vastu võtma. Ma tean, et paljud naised ei taha meest juurde, aga kui loengutes käidud, siis muudetakse tihti meelt. 

Eriti humoorikas on see jutt, kuidas räägitakse, et hirm vere ees on nii suur ja raske on vaadata kui naine mitmeid tunde valude käes kannatab. No tõesti? Ärge ajaga naerma. Mis mees sa oled, kui sa ei suuda oma naisele toeks olla ja teda sünnitusele eelnevalgi ajal aidata? 

Aga eks las see jääda minu arvamuseks.