Taaskasutus taara näol

Me ise küll taarat ei kogu, sest korteris pole seda kuhugile panna ning tegelikult me tarbime ka üsna vähe pudelijooke. Sellegipoolest viime me Eriku ema kodust alati kõik taara minema. Mõni perekond  tarbib sellisel kujul pakendatud jooke praktiliselt iga päev ning miks mitte need pudelid hiljem ära viia.  Muidugi on naljakas vaadata neid, kes tulevad paari pudeliga ning lahkuvad mõnekümne sendiga.

Täna otsustasimegi taara ära viia ning seda oli kogunenud vähem kui aasta jooksul 7 prügikotitäit. Üsna kaua võtab see automaati ladumine aega. Toppisime sinna üle 700 pudeli ning saime ca 55 eurot. Praktiliselt kui taarat ei koguks, siis viskaks vähem kui aastaga prügikasti kogu selle raha. Oleneb muidugi palju tarbida.

Tüütu on küll see, et automaadid jooksevad mitmeid kordi kokku ja närvilised inimesed ootavad sabas, kui sa seal seitset kotitäit pudel haaval tühjendad, aga no mis teha. Üks mees tuli praktiliselt tühjade kätega ja seisis meie taga. Küsisime siis, et milles probleem on, et ta seal seisab. Siis näitas oma kahte pudelit. Lasime ta vahele, kuna meil oli 3 kotitäit veel jäänud laduda. Ma olin täiesti hämmingus. Ta võttis oma 0,18 senti ja lahkus. Mõni hetk hiljem mõtlesin, et oleks võinud ju talle mõned pudelid juurde anda, aga siis oli juba hilja. Ei osanudki seisukohta võtta. Mees iseenesest kodutu välja ei näinud, aga tundub, et inimesed siis loevad iga senti, kui sellepärast eraldi taarakogumispunkti tulla.

Kui palju üldse on neid inimesi, kes taarat ära viivad? Kas sina viid ?

Paar megakvaliteetset pilti ka siia siis:

PS! Facebookis käib minu kontol (Laura Vesiloik) väike jõululoos. Kes toetab uute ideedega ja jagab veel uuemate ideede saamiseks, võib võita 31.12.13 endale ja kaaslasele Sushi Cati 20- eurose kinkekaardi ning kinopiletid! Võtke julgelt osa, sest nii saab ka blogi mitmekülgsemaks :)

Ilukirurgia poolt või vastu?

Olen ammu mõelnud sellest kirjutada, aga pole seda millegi pärast veel teinud. Mõni aeg tagasi oli ka seltskonnas sel teemal juttu ning leidus tuliseid pooldajaid ja neid, kes olid vastu. Siis jäin ise pikemaks juurdlema ja mõtlesin, et mis minu seisukoht võiks olla.

Minu seisukoht on iseenesest neutraalne. Pigem olen ilukirurgia poolt kui vastu. Ma arvan, et igaüks pole sündinud sellisena nagu talle meeldiks olla. Samas öeldakse, et „ole see kes sa oled”. Ma leian et inimene ei pea olema terve elu õnnetu, kui ta ei tunne end oma kehas hästi. Enim levinud on ilmselt naistel rinnaoperatsioonid. Ma arvan, et kui naine ei tunne end naiselikuna, siis on mõistetav, miks võetakse iluoperatsioon ette. Samuti, kui oled sündinud kõvera nina, suure sünnimärgiga näos või mõne muu eripäraga ning ei suuda sellega leppida, siis ei tasuks teistel küll viltu vaadata, kui inimene iluoperatsioonile plaanib minna. Minimaalselt ja reaalsetel põhjustel on ilukirurgia minu arvates vägagi teretulnud.

Muidugi on need toredad erandid, kes sellega üle pingutavad, arvates et nad näevad nii paremad välja. Seda ma normaalseks ei pea. Ma isegi ei kujuta ette, miks selline teekond ette võetakse enese moondamiseks? Kellelegi sarnaneda, vananemise vastu või nö selleks, et „ideaalne” välja näha? On  ka neid lugusid, kus esialgse iluoperatsiooniga ei jääda rahule ning üritatakse uuega vana viga parandada. Ja nii mitmeid kordi. Tegelikult on ju alati risk, et tulemus ei pruugi 100% sobida ning ka tipp-arstid võivad eksida. See on inimlik.

Donatella Versace 

Jocelyn Wildenstein

Lolo Ferrari

Mickey Rourke

Vaatasin erinevaid ilukirurgia kliinikumide kodulehti, mis Eestis on. Ega neid just palju pole, samas vast pole vajagi. Enamjaolt pakutakse igal pool rinnaoperatsioone, rasvaimu, näo ja kaelapiirkonna ning laugude, kõrvade operatsioone, kõhuplastikat ja erinevaid täitsesüste.  Hinnad on varieeruvad, aga arvestama peaks kuni 3000 euroga.  Ma usun, et kui minu enda juures tõesti midagi nii väga häiriks, et ma ei tunneks end enam hästi, siis 3000 eurot välja käia ei ole teab mis ulmeline summa, et elu lõpuni end halvasti tunda. Inimesed võivad ju rääkida, et välimus pole oluline ning tähtis on sisemine ilu, aga paratamatult mõjub see enesekindlusele ning madalast enesehinnangust tekivad ka muud probleemid.

PS! Facebookis käib minu kontol (Laura Vesiloik) väike jõululoos. Kes toetab uute ideedega ja jagab veel uuemate ideede saamiseks, võib võita 31.12.13 endale ja kaaslasele Sushi Cati 20- eurose kinkekaardi ning kinopiletid! Võtke julgelt osa, sest nii saab ka blogi mitmekülgsemaks :)

Mõnus ajaviide

Käin kaheaastast manni hoidmas, kes ise on suur joonistushuviline. Nii siis ise olen ka ennast tema kõrval joonistamas avastanud. Kui ise pole suur joonistaja ja varem teinud pisikesi lillekesi ja pilvekesi, siis tegelikult on päris põnev katsetada igasuguste õpetuste järgi, kuidas endal välja tuleb.

Igatahes üks igati mõnus ajaviide!

Ahjukana Kreeka salatiga

·         450- 500 g jahutatud kanafilee
·         Kanamaitseaine
·         Sidrun
·         Mesi
·         Sool
·         Pipar
·         Sinihallitusjuust

Tavaliselt puhastan kana, lõikan kaks tükki omakorda kaheks. Teen nende sisse võimalikult suured taskud. Määrin kana mee ja maitseainetega kokku ning pigistan sidrunit juurde, siis lasen külmkapis 1-2 h seista (nii kuidas aega on). Seejärel täidan neli taskut sinihallitusjuustuga ning ülejäänud panen peale. Iga kana läheb eraldi fooliumi sisse. Jätan fooliumi natukene ülevalt lahti.

Ahjus 200 C 25 minutit.

Kreeka salat

·         Üks pikk kurk
·         15 – 20 kirsstomatit
·         1 suurem või 2 väikest punast sibulat
·         Feta juust
·         Kreeka salati õli või tavaline külmpressitud oliivõli

Need vahvad serveerimisriistad on otse Lõuna -Aafrikast!

Ahjuliha seentega.

V Liha, mida pubist võiks tellida..

        ·         Sampinjonid

·         Majonees
·        Liha (minutipihvid 2pk)
·         200g riivitud juustu
·         Sibul
·         Lihtamaitseaine
·         Rosmariin
·         Pipar
·         Sool
·         Taluvõi

Prae sampinjonid sibulaga. Toiduainete järjekord on liha, maitseained, õhuke viil taluvõid või määrida ahjuplaat sellega kokku, sampinjonid sibulaga, õhuke kiht majoneesi, riivjuust.

Kõrvale kodujuust küüslauguga, tomat - kurk. 

Ahjus küpsetada 220 C 35 minutit. 

Oleneb ilmselt ahjust. Igaks juhuks jälgida, kas liha on 35 minutiga valmis.

PS! Facebookis käib minu kontol (Laura Vesiloik) väike jõululoos. Kes toetab uute ideedega ja jagab veel uuemate ideede saamiseks, võib võita 31.12.13 endale ja kaaslasele Sushi Cati 20- eurose kinkekaardi ning kinopiletid! Võtke julgelt osa, sest nii saab ka blogi mitmekülgsemaks :)

Puudutab meist igaüht - Rail Baltica.

Kirjutan Rail Balticast, sest see tundub huvitav teema ja puudutab praktiliselt meid kõiki. Kui mõni ehk kuulnud pole, siis Rail Baltica idee on ühendada Põhjamaid, Balti riike ja Lääne-Euroopat raudteitsi. Hea kirjutada tegelikult teemal, kus seisukoht on neutraalne.

Palju räägitakse selle vajalikkusest ning olulisusest. Nimelt, et see on üks kiiremaid raudteeühendusi Tallinnast Poola. Ajaliselt umbes meie pealinnast Pärnusse üks tund, Riiga kaks tundi ning Poola piirini 4 tundi. Võrdluseks, siis autoga sõidab Riiga kuskil 4-5 h (oleneb kuidas sõita). Samuti rõhutakse energiasäästlikule ja keskkonnasõbralikule transpordile, mis ühendaks meid Lääne- Euroopaga. Rail Baltica on rahvusvaheline projekt ning üheks eesmärgiks oleks majanduse ja turismi elavdamine läbi kiirema inimeste- ja kaubaveo. Tallinnast saaks nn reisijate transiitkeskus, kust liigutakse Põhjamaadest või Venemaalt edasi Lääne-Euroopasse. Samuti edendaks Rail Baltica ettevõtlust ning eksporti.  Veel üheks oluliseks teguriks peetakse Rail Balticu loomisel luua Eesti jaoks juurde võimalust muuta riik rahvusvaheliseks kaubavedude sõlmpunktiks.
Tehniliste andmete poolest oleks rongide maksimaalseks kiiruseks 240km/h.   Eestis on plaanitud peatusteks Tallinn (Ülemiste) ja Pärnu ning kaalutakse ka võimalust Raplas. Eestis on vahemaad küllaltki lühikesed, selleks et kahte suuremasse keskusesse rongi peale minna. Eesti ulatuses oleks trassi pikkus 200 kilomeetrit pikk ning projekt iseenesest on rahaliselt üsna mahukas – kuskil üks miljard eurot. Koguprojekt 3,6 miljardit eurot.  Mul on tunne, et seda summat rõhutatakse ajakirjanduses tahtlikult dramaatiliselt „miljardiprojekt”. Seda ta ka on, kuid summat ei maksa täies ulatuses asjaosalised ise. Kogu projektile on plaanitav Euroopa Liidu toetus kuni 85%.
Rail Baltica loomisel on ka kõrvalkasud, sest läbi selle luuakse prognoositavalt üle 3000 töökoha ning tööd saavad erinevad ettevõtted. Majandustegevusele on see kindlasti kasulik.

Teisest küljest vaadates on ka projektil miinuseid. Räägitud on, et püütakse vältida hooneid, olulisi paiku (kalmistud, looduskaitsealad), kuid on ka tõdetud, et 100%  seda järgida ei suudeta, sest tuleb kinni pidada ettenähtud kilometraažist ning kuna tegemist on otseteega, siis ei saa seal palju marssruudiga mängida. Paljud Eesti inimesed (ma räägin ka sellest, mis toimub väljaspool Tallinnat) on aetud tagajalgadele. Inimesed on ääretult häiritud sellest projektist, eriti need, kes elavad väikestes linnades ja valdades. Sisuliselt kardetakse, et Rail Baltica jagab laias laastus Eesti (väiksed külad, linnad) kaheks ning see hävitaks kohaliku elu. Kurdetakse selle üle, et Euroopa rahadega on kohalikud näinud vaeva, et külaelu arendada ning nüüd tõmmatakse sellele vesi peale. Samuti hõivab Rail Baltica vägagi suure  maa-ala, sest kaartidele on kantud trassikoridor, mis on 350 meetri laiune ala. Küll aga on öeldud, et kogu see ala ei pruugi raudtee alla minna.
Peamine küsimus on siiski selles, mida sellel raudteel tegelikult vedama hakatakse? Kas tõesti oleks nii palju reisijaid, kes reaalselt vahetaks muu transpordi rongi vastu välja, et näiteks Poola sõita? Või hakkavadki edasi-tagasi voorima ainult kaubarongid? Pealegi reaalsuses rongid ei hakkaks väikestes kohtades peatuma, nii et kohalikele väikevaldade- ja linnade elanikele see otsest kasu ei tookski. Pigem kahju pideva müra näol, kui sul maja kõrvalt rongid mööda vuhisevad.

Huvitav on ka lugeda vandenõuteooriaid, seda ka Rail Baltica kohta. Sisuliselt viidatakse sellele, et Eestis on väärtusliku kildagaasi, mis kogub maailmas üha enam populaarsust, sest aitab vähendada riikide sõltuvust naftast, põlevkivist ja tuumaenergiast. Ning kokkusattumus on ka selle koha pealt, et kaevandamisega plaanitakse algust teha hiljemalt 2020. aastal ning selleks ajaks valmib ka Rail Baltica. Küsimusega, miks just Eestis kildagaasi vaja kaevandada, on vastus olemas. Kaevandamine nõuab suurtes kogustes vee kasutamist ning Eestis on puhast vett palju, hõre asustus ja inimesi küllaltki vähe. Väidetakse, et suurriigid nagu Prantsusmaa ja Saksamaa on loobunud oma territooriumil kaevandamisest, sest joogivesi solgitakse ära. Ühesõnaga teooria sisu peitub selles, et Rail Balticat ongi vaja antud kaevandamiseks. Täpsemalt saab lugeda siit: http://blog.kaitseomatervist.ee/rail-baltica-on-vajalik-hoopis-uute-suurte-kaevanduste-teenindamiseks

Küll aga  lastakse väikestes valdades ja linnades inimestel koguneda, et asja arutada. Elanikel on võimalus oma arvamust avaldada. Samas on see natukene silmakirjalik, kui lugeda Siim Kallase seisukohta. Piisab vast ühest lausest - „Kui valitsused tahavad ja nii ka otsustavad, siis ressursid raudtee ehitamiseks on olemas ja Rail Baltica ka tuleb” .

Eks iga üks peab ise otsustama, mida ta õigeks peab ning kas pooldab antud suurprojekti või mitte.

Kas ise oled poolt või vastu?

PS! Võtan teisipäeval ise ka osa Saku, Rae, Kiili ja Kose valda puudutavast koosolekust Rail Baltica teemal. Ehk kogun mõtteid ning saan uut ja huvitavat informatsiooni ka teiega jagada.

PS! Facebookis käib minu kontol (Laura Vesiloik) väike jõululoos. Kes toetab uute ideedega ja jagab veel uuemate ideede saamiseks, võib võita 31.12.13 endale ja kaaslasele Sushi Cati 20- eurose kinkekaardi ning kinopiletid! Võtke julgelt osa, sest nii saab ka blogi mitmekülgsemaks :)

Shoppamisest, brändiriietest ja muust.

Üheks soovituseks oli kirjutada shoppamisest. Minu kohta siis nii palju, et mina brände ei jälgi. Pole vist kunagi jälginud, et mul oleks Calvin Kleini teksased või mõni muu rõivaese Chanel’ilt. Pean pigem oluliseks kvaliteeti. Ise ostan palju ka selliseid riideid, mis peale vaadates on näha, et ehk ühe hooaja kannab ära ning samas ka neid rõivaid, mida kannaksin aastaid. Eestis üldjuhul väga kirjut poevalikut pole. Ise käin Kristiines ja Rocca al Mares.

Kui nooremana jooksin esimese asjana New Yorkerisse, sest kõik tundus nii odav ja lahe, siis nüüd sinna väga ei satu. Kui satun, siis ostnud vast midagi pole. Juhtun tihedalt poodidesse nagu Reserved,  Vero Moda, Zara, Gerry Weber, Mohito, Monton, Orsay.  Üldjuhul leian sealt endale midagi sobivat. H&M tuli küll Eestisse ja olen seal ühe korra käinud ning tegelikult midagi väga ei leidnud. Ilmselt maitse asi. Spordikraami tellin Suurbritanniast SportsDirect’ist http://www.sportsdirect.com/, vahel tuulan ka ringi teistel netilehekülgedel – üheks leheküljeks näiteks Everything5pounds http://everything5pounds.com/ . Tavaliselt siis tuleb hoolikamalt sirvida, sest sealt võib saada ka mittekvaliteetset kaupa. Tihti olen tellinud jalanõusid ja praktiliselt kõik tellitu on sobinud. Lihtsalt üks odav variant.

Mulle on jäänud mingi imelik harjumus sisse, et üleriided ning jalanõud ostan ma millegipärast kallimad. Hea on ikka, kui on korralikud talveriided – mantel linnaskäimiseks, jope vabaks ajaks, sportlik poolmantel külmemaks ilmaks ning valik jalanõusid.

Ma pole iseenesest eriline shoppaja tüüp. Kui poodides käin, siis tavaliselt nädala sees kui on vähe inimesi.  Kuskil järjekorras riiete proovimiseks ma üldjuhul seista ei viitsi. Viimasel ajal tihti tabavad mind hood, kus ma olen tüdinud kapis seisvatest riietest. Ma tean, et ma neid ei kanna, aga minema ka ei raatsi visata, sest riided on täiesti korralikud. Viimati kui Erik tööl oli, tühjendasin meie mõlema kapid nii, et andsime ära 4 prügikotitäit riideid. Ja hea tunne oli. Ma leian, et kui vana eest ära ei vii, siis ei saa ka uued asjad asemele tulla.

Riiete taaskasutamise kohapealt oli küsimus Humana kohta. Sinna pole kuskil kaks aastat ära eksinud. Ma mingi aeg ikka käisin neis ja väga üksikud korrad leidsin midagi, mida ehk kannaks. Siiski jäid need asjad kappi seisma ja tegelikult sai mõttetult raha kulutatud. Pealegi, ega seal nüüd nii soodne ka pole. Kasutatud asja eest 15 eurot maksta pole vast mõtet. Parem panna 5 eurot juurde ja leiad juba midagi uut ja värsket. Idee iseenesest on hea ning tegelikult ka mõistlik variant nendele, kes sealt midagi kihvti leiavad!

Viimati saigi endale ostetud mõnus Puma sulejope ja tutimüts. Värvivalik tuli sellest, et tänavapildis on enamjaolt näha kas halli või musta ning miks mitte särada hoopis roosas.

PS! Facebookis käib minu kontol (Laura Vesiloik) väike jõululoos. Kes toetab uute ideedega ja jagab veel uuemate ideede saamiseks, võib võita 31.12.13 endale ja kaaslasele Sushi Cati 20- eurose kinkekaardi ning kinopiletid! Võtke julgelt osa, sest nii saab ka blogi mitmekülgsemaks :)