Puudutab meist igaüht - Rail Baltica.

Kirjutan Rail Balticast, sest see tundub huvitav teema ja puudutab praktiliselt meid kõiki. Kui mõni ehk kuulnud pole, siis Rail Baltica idee on ühendada Põhjamaid, Balti riike ja Lääne-Euroopat raudteitsi. Hea kirjutada tegelikult teemal, kus seisukoht on neutraalne.

Palju räägitakse selle vajalikkusest ning olulisusest. Nimelt, et see on üks kiiremaid raudteeühendusi Tallinnast Poola. Ajaliselt umbes meie pealinnast Pärnusse üks tund, Riiga kaks tundi ning Poola piirini 4 tundi. Võrdluseks, siis autoga sõidab Riiga kuskil 4-5 h (oleneb kuidas sõita). Samuti rõhutakse energiasäästlikule ja keskkonnasõbralikule transpordile, mis ühendaks meid Lääne- Euroopaga. Rail Baltica on rahvusvaheline projekt ning üheks eesmärgiks oleks majanduse ja turismi elavdamine läbi kiirema inimeste- ja kaubaveo. Tallinnast saaks nn reisijate transiitkeskus, kust liigutakse Põhjamaadest või Venemaalt edasi Lääne-Euroopasse. Samuti edendaks Rail Baltica ettevõtlust ning eksporti.  Veel üheks oluliseks teguriks peetakse Rail Balticu loomisel luua Eesti jaoks juurde võimalust muuta riik rahvusvaheliseks kaubavedude sõlmpunktiks.
Tehniliste andmete poolest oleks rongide maksimaalseks kiiruseks 240km/h.   Eestis on plaanitud peatusteks Tallinn (Ülemiste) ja Pärnu ning kaalutakse ka võimalust Raplas. Eestis on vahemaad küllaltki lühikesed, selleks et kahte suuremasse keskusesse rongi peale minna. Eesti ulatuses oleks trassi pikkus 200 kilomeetrit pikk ning projekt iseenesest on rahaliselt üsna mahukas – kuskil üks miljard eurot. Koguprojekt 3,6 miljardit eurot.  Mul on tunne, et seda summat rõhutatakse ajakirjanduses tahtlikult dramaatiliselt „miljardiprojekt”. Seda ta ka on, kuid summat ei maksa täies ulatuses asjaosalised ise. Kogu projektile on plaanitav Euroopa Liidu toetus kuni 85%.
Rail Baltica loomisel on ka kõrvalkasud, sest läbi selle luuakse prognoositavalt üle 3000 töökoha ning tööd saavad erinevad ettevõtted. Majandustegevusele on see kindlasti kasulik.

Teisest küljest vaadates on ka projektil miinuseid. Räägitud on, et püütakse vältida hooneid, olulisi paiku (kalmistud, looduskaitsealad), kuid on ka tõdetud, et 100%  seda järgida ei suudeta, sest tuleb kinni pidada ettenähtud kilometraažist ning kuna tegemist on otseteega, siis ei saa seal palju marssruudiga mängida. Paljud Eesti inimesed (ma räägin ka sellest, mis toimub väljaspool Tallinnat) on aetud tagajalgadele. Inimesed on ääretult häiritud sellest projektist, eriti need, kes elavad väikestes linnades ja valdades. Sisuliselt kardetakse, et Rail Baltica jagab laias laastus Eesti (väiksed külad, linnad) kaheks ning see hävitaks kohaliku elu. Kurdetakse selle üle, et Euroopa rahadega on kohalikud näinud vaeva, et külaelu arendada ning nüüd tõmmatakse sellele vesi peale. Samuti hõivab Rail Baltica vägagi suure  maa-ala, sest kaartidele on kantud trassikoridor, mis on 350 meetri laiune ala. Küll aga on öeldud, et kogu see ala ei pruugi raudtee alla minna.
Peamine küsimus on siiski selles, mida sellel raudteel tegelikult vedama hakatakse? Kas tõesti oleks nii palju reisijaid, kes reaalselt vahetaks muu transpordi rongi vastu välja, et näiteks Poola sõita? Või hakkavadki edasi-tagasi voorima ainult kaubarongid? Pealegi reaalsuses rongid ei hakkaks väikestes kohtades peatuma, nii et kohalikele väikevaldade- ja linnade elanikele see otsest kasu ei tookski. Pigem kahju pideva müra näol, kui sul maja kõrvalt rongid mööda vuhisevad.

Huvitav on ka lugeda vandenõuteooriaid, seda ka Rail Baltica kohta. Sisuliselt viidatakse sellele, et Eestis on väärtusliku kildagaasi, mis kogub maailmas üha enam populaarsust, sest aitab vähendada riikide sõltuvust naftast, põlevkivist ja tuumaenergiast. Ning kokkusattumus on ka selle koha pealt, et kaevandamisega plaanitakse algust teha hiljemalt 2020. aastal ning selleks ajaks valmib ka Rail Baltica. Küsimusega, miks just Eestis kildagaasi vaja kaevandada, on vastus olemas. Kaevandamine nõuab suurtes kogustes vee kasutamist ning Eestis on puhast vett palju, hõre asustus ja inimesi küllaltki vähe. Väidetakse, et suurriigid nagu Prantsusmaa ja Saksamaa on loobunud oma territooriumil kaevandamisest, sest joogivesi solgitakse ära. Ühesõnaga teooria sisu peitub selles, et Rail Balticat ongi vaja antud kaevandamiseks. Täpsemalt saab lugeda siit: http://blog.kaitseomatervist.ee/rail-baltica-on-vajalik-hoopis-uute-suurte-kaevanduste-teenindamiseks

Küll aga  lastakse väikestes valdades ja linnades inimestel koguneda, et asja arutada. Elanikel on võimalus oma arvamust avaldada. Samas on see natukene silmakirjalik, kui lugeda Siim Kallase seisukohta. Piisab vast ühest lausest - „Kui valitsused tahavad ja nii ka otsustavad, siis ressursid raudtee ehitamiseks on olemas ja Rail Baltica ka tuleb” .

Eks iga üks peab ise otsustama, mida ta õigeks peab ning kas pooldab antud suurprojekti või mitte.

Kas ise oled poolt või vastu?

PS! Võtan teisipäeval ise ka osa Saku, Rae, Kiili ja Kose valda puudutavast koosolekust Rail Baltica teemal. Ehk kogun mõtteid ning saan uut ja huvitavat informatsiooni ka teiega jagada.

PS! Facebookis käib minu kontol (Laura Vesiloik) väike jõululoos. Kes toetab uute ideedega ja jagab veel uuemate ideede saamiseks, võib võita 31.12.13 endale ja kaaslasele Sushi Cati 20- eurose kinkekaardi ning kinopiletid! Võtke julgelt osa, sest nii saab ka blogi mitmekülgsemaks :)