Pärast pikka pausi ..

Pole tükk aega bloginud. See nädal oli nii tegus, et ei jõudnudki korralikult arvuti taha ning siis kui aega tekkis, läks arvuti remonti. Selle nädala esmaspäeval korraldasin Vaela Koostöökeskuses väikelaste vanematele ühishommiku, kus viisime läbi esmaabikoolituse. Koolituse viis läbi Margit Pärn ja tõesti suured kiidusõnad, sest koosviibimine oli väga informatiivne ja tore. Ühtlasi sain tuttavaks teiste Kiili emadega. Väga vahva! Õppisime väikelaste elustamist ning seda kuidas käituda erinevates ootamatutes olukordades nagu põletused, luumurrud, lämbumine jms.  Selline tunne tekkis, et kui me nüüd Erikuga septembri lõpus reisile lähme, siis kirjutame küll vanematele A4 märksõnad, mida mingis olukorras teha.  Näiteks üks suurimaid vigu on, kui lämbumise korral haaratakse tittedel jalgadest ja raputatakse edasi tagasi. See võib väga halvasti lõppeda.

Mis reisi puutub, siis maksime piletite ja elamise eest teisipäeval raha ära. Ei jõua ära oodata! Tahame sellest puhkusest maksimumi võtta ja tean, et saame Lenna kindlalt ämma ja minu ema hoolde jätta. Eks väike mure on ikka, aga see käib asja juurde. Kindlasti on igatsus ka suur, aga plaanime iga päev ikka korra skypeda. Minek on siis Küprosele, kohanimeks Paphos ning kompleksi, mille nimi on Avanti Village. Korterhotell on rannast 300 m kaugusel, restoranid ja baarid on 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Kõik hea ja mõnus on käe-jala juures J Plaanime rentida rolleri ja sellega erinevaid lahedaid kohti avastada. Igatahes, eks kui reisil käidud, saan pikemalt kirjutada, mis ja kuidas! 03.10 tähistame Küprosel ka meie 10’ndat ühist aastat!

Sel nädalal tekkis mõte panna kokku beebide veealuse pildistamise grupp. Huvitundjaid tekkis nii palju, et nüüd on hoopis kolm gruppi koos. Olen ammu mõelnud, et kuna Lenna selline veesell, siis võiks ju järele proovida. Küll aga hirmutas mind mõte, kuidas ma oma beebi vee all lahti lasen ja ise kõrvale astun. Käisime siis ujumistrennis ja palusin treeneril Lenna peal ette näidata. Krista siis võttis Lenna, seletas rahulikult, et seda saab ainult siis teha kui ise valmis olen ja lasi Lennast lahti. Lenna siis liigutas end vee all oma 4-5 sekundit ja treener võttis ta välja. Neiu ei teinud teist nägugi, kuigi tavaliselt kui ma ta vee alla panen, siis väljatulles on nägu selline nagu hakkaks uppuma. Tahtsin siis ka proovida ja Krista ütleb, et kui valmis oled, siis lase lahti. Vaim oli valmis, aga füüsis mitte. Läks ikka oma väike aeg ja nii ma Lenna vee alla lasingi. Vajus üsna põhja ja siis haarasin ta välja. Ühesõnaga polnudki midagi nii jubedat ja arvan, et saame ehk paar õnnestunud pilti kätte! Pildistamine toimub juulis, nii et aega veel on. Kirjutan sellest ka omal ajal pikemalt. Kui keegi veel huvitatud on, siis kirjutagu mulle sõnumitesse. Pildistamine toimub Tallinnas, Audenteses.

Sügisest jälle koolijüts!

Arutasime vana kursakaaslase Lauraga, et meil on nüüd väiksed jõmmid kodus olemas ja nüüd oleks aeg viimased õpingud ära teha, enne kui pered veel suuremaks lähevad. Tegelikult on juba ammu plaan raamatupidamine endale selgeks teha. Niisiis seamegi septembris sammud Tallinna Tehnikaülikooli ning asume õppima täiendkoolitusel "raamatupidaja - finantsist". Õppekava sisaldab kümmet erinevat ainet: arvestuse alused, raamatupidamisarvestus, raamatupidamise arvutiprogrammid, maksundus, juhtimisarvestus, kuluarvestus, finantsaruandluse analüüs, ettevõtte finantsjuhtimine, tabelarvutus (excel), tööseadusandlus ja töötasuarvestus. Kursus kestab septembrist juunini ning toimub reede õhtuti ja laupäeva hommikuti. Kui õpingud läbi, siis lõpetamisel saame TTÜ täiendkoolituse tunnistuse. Nii palju kui kuulnud oleme, siis koolitus sobib väga hästi neile, kes alustavad nullist, ehk siis midagi meile. Aastatasu pole ka väga hull, loodetavasti tulevad need õpingud kasuks, siis poleks ka rahast kahju :) Eks kui kooliminek, siis kirjutan pikemalt oma muljetest!

Lenna on 5 - kuune!

Meie armas Lennake sai täna viis kuud vanaks. Uskumatu, kuidas aeg läheb! Järgmine kuu saabki pool aastat täis. 20.05 käisime arsti juures ning Lenna on 67 cm pikk ning kaalub 6,5 kg. Selline mini-inimene, aga kui laps on rõõmus, juu siis on kõik hästi. See kuu on nii tähtis kuu olnud! 1. maist hakkasime Lennat püreega harjutama. Pool kuud andsin ainult hommikuti ning nüüd õhtuti veel lisaks. Mida Lenna siis sööb? Vaieldamatu lemmik on kõrvits, on söönud porgandit, kartulit, mingisugust segu herne ja maisiga, banaani ja pirni. Õhtuti sööb ta ööuneputru või pudingut. Söömine läheb meil kuidas kunagi, tavaliselt ikka edukalt. Siis kui käte ja jalgadega vehkima hakkab, on juba keerulisem seda lusikat suhu saada. Kuu aega veel proovime igasuguseid juurikaid ja muud kraami ning siis hakkab saama ka vaikselt liha ja kala kõrvale. Hakkab täitsa inimeseks saama! J

Pool kuud tagasi hakkas Lenna meil lõpuks roomama! Sellest tunneme kõige rohkem rõõmu. Nii tore, et ta on jälle grammikene iseseisvam ning liigub vabalt. Oma kabariite ta veel hästi ei tunneta. Tihti tuleb ette, et ta üritab näiteks läbi diivani ja tooli roomata. Nügib ja nügib oma peaga ning lõpuks läheb närvi, et edasi ei saa. Tagurdada ta meil ei oska.

Paljud ütlevad, et Lenna on pigem vaikse häälega beebi, kuid nüüd sel kuul on ta tõsiselt hakanud testima oma häälepaelu. Üritab juba täitsa lapse häält teha!

Oleme Lennaga nii ära harjunud, selline tunne nagu ta oleks meiega koguaeg olnud. Ta läheb aina vahvamaks. Oh seda õnnistust, kui ta kord istuma hakkab! Ma juba unistan sellest, et tõstan ta enda kõrvale istuma ja ta lihtsalt iseseisvalt istubki. Ma arvan, et alguses ma lihtsalt vaatan ja imestan. Siis oleks elu ikka palju lihtsam. Praegu ta nii väga üritab ise, aga kui lahti laseb millestki, siis kukub.

Ootan juba põnevusega, mis järgmine kuu meile toob! Ehk hakkab käputama!? :)

Vauu, kui hea ma välja näen!

Plikale omaselt jäi Lenna täna pikemalt peeglisse vaatama. Nimelt ei suutnud ta ära uskuda, kui armas ta on! Hakkas juba oma teed minema, aga siis leidis, et peab ikka veel natukene vaatama. Kui keegi mõtleb, kust Lenna küll nii imelise seongu saanud on, siis ei, me pole juuksuris käinud. Puhtalt ta enda looming. Kasvatab ainult väikest mulletit ja Chipollino tutti, ülejäänud hõõrub magama minnes ära, nii et voodi juukseid täis. Tundub, et mingisugune uus tänapäeva mood, millest ma veel miskit ei tea, aga peaasi et ise rahul on :)

PS! Veelkord, veelkord palume hääli! Lenna on hetkel esikolmikus ja rebimine on tihe :) 

Ühe hääle väikesele ilueedile saab anda siin: http://www.libero.kampaania.ee/finalistid (2. pilt)

See lambategu on ikka imelihtne!

Ma olin koguaeg arvanud, et lammast on no nii keeruline teha, et ei hakka üldse proovimagi. Mäletan, et mingi aeg üritasin teha veiseliha ja sellest tuli välja üks kuiv käkk. Seal lõppesid ka mu katsetused. Nüüd võtsin end ikka uuesti kokku ja mõtlesin, et kui ämm koguaeg seda lammast nii hästi teeb, siis peab mul ka välja tulema. Ja oh imet, nii lihtne! Kellele lammas maitseb, kuid ise pole teinud, siis julgustan proovima! 

Tabasalus on gurmeepood ning ostan sealt viimasel ajal väga tihti miskit head kaasa. Viimastel kordadel olengi lamba abaliha ostnud. Tavaliselt on keskmisel neli tükki kilo ligi, aga kont kaalub ka üsna palju. Minu jaoks on üks tükk täitsa okei süüa, sest kui kont ja rasvasem osa ära võtta, siis taist liha jääb täpselt paras kogus alles. 

Ühesõnaga liha on vaja eelmisel õhtul maitsestada. Tavaliselt kasutan lihamaitseainet, mis sobib ka lambale. Juurde panen ühe suure sibula ja jätan ööseks külmkappi. Seekord seisis kaks ööd ja tuli paremgi veel. Järgmisel päeval ei jää muud üle, kui lambale potti vett peale valada ning ahju panna. Nagu ämm ütleb, mida kauem ahjus on, seda parem. 160 kraadi juures hoian 3 tundi ning siis on liha mõnusalt pehme ja laguneb kondi ümert ilusti ära. 

Head katsetamist!

Soetasime uue vidina!

Rääkisin juba Erikule ammu, et tahaks videokaamera ära osta. Midagi lihtsat, head, mugavat, millega oleks hea kodu- ja reisivideosid teha. Peegelkaameraga saab ka filmida, aga sellega on tohutult ebamugav. Läksime siis eile poodi nädalatoitu ostma ja nii see Photopoint ikkagi tee peale ette jäi. Me oleme vist Photopointi kuldkliendid varsti, sest kõik oma asjad ostame alati sealt, isegi pildid laseme seal ilmutada. Niisiis teadsin, et ilma videokaamerata ma poest välja ei lähe. Kuna ma tegelikult nendest kaameratest midagi ei tea, siis rääkis mulle müüja kõik plussid-miinused ilusti lahti. Lõpuks oli meil valida Canoni ja Sony vahel. Canon oli küll üle 100 euro kallim, aga oluline oli, et korraliku kaamera siiski saaks. Läks pikalt aega, et juurelda, kumb siis ikkagi parem on. Lõpuks tuli välja, et nende kahe erinevus on see, et Canonil on 8GB sisemälu, kõrvaklapid + wifi. Seega filmimise osas olulist vahet polnud ja otsustasime Sony kasuks. Hind oli ka võrreldes teiste kaameratega väga hea.

Ostetud sai siis Sony HDR- CX240EB. Pole sellega veel väga majandanud, aga hea valguse all on filmikvaliteet siiani hea olnud. Aparaat ise on mugav kasutada ja kerge. Ei ole vaja enne filmimist midagi seadistada, seega saab kiirelt head olukorrad jäädvustada. Optiline suum on 27x ja digitaalne suum 320x. Kõige enam olengi rahul sellega, et nüüd saan mugavalt kaugele/lähedale suumida, ilma et kvaliteet muutuks. Kaamera maksis 249 eurot, lisandus mälukaart 64 eurot ning kott 25 eurot, saime mingi väikse sooduka ja kõik kokku läks 333 eurot. Loodetavasi teenib kaamera end siis hästi!

Väike tähelepanek uue hitt-keefiri kohta!

Tükk aega on juba silma jäänud, kuidas kõik kiidavad uut keefiri, küll blogides ja erinevates gruppides. Ostsin siis ka täna ja maitse järgi oli juba aru saada, et tervislik see kohe kindlasti pole. Kiikasin siis pakendi teist poolt ja oh imet, 100g kohta on 11g suhkrut, ehk siis terves pakis 110g! Sama hästi jooge piima ja sööge lusikaga see suhkur kausist ära ning nautige "puhast tervist". Järjekordselt veendusin selles, et tasub enne ostmist lugeda pakendilt, mida see toode sisaldab. Nüüd ei jää muud üle, kui Erikule see sisse sööta! :)