Poeskäik

Mõtlesin sel teemal kirjutada, sest juba tükk aega tagasi täheldasin, et oleks mõistlik oma raha ratsionaalselt kasutada. Meie peres on välja kujunenud, et  proovime üks kord nädalas poes käia ja nädalatoidu ära osta. Varem käisime mitu korda nädalas, kuid siis avastasin, et iga poeskäiguga ostame ka selliseid asju, mida väga vaja polekski ja nii raha lihtsalt kulub tühjale- tähjale.  Nüüd mõtlen alati pühapäeviti välja, mida järgmisel nädalal süüa teha võiks ja nii püüamegi ühe korraga kõik vajaliku ära osta.  Loomulikult tuleb ette, et piim või leib saab vahepeal otsa, kuid siis käin kuskilt kiiruga läbi ja püüan osta vaid seda, mille järgi poodi ka läksin.

Mul on olnud aastaid koduseks poeks Selver, ka siis kui vanematega elasin. Selveris meeldib enne kõike see, et kõik on loogiliselt järjestatud, kaup kvaliteetne, iseteenindus ning lettide vahed pole ka häirivalt kitsad, nii et oma porgandi saamiseks trügima pead.  Kui muutsime oma toitumise tervislikumaks, siis vähenes ka toidukorvi hind. Selveris käies olid poearved ca 45-50€. Sinna sisse kuulusid ka vähe kallimad toiduained- näiteks armastame väga lõhe süüa. Igatahes mõtlesime, et toidu peale läheb küll palju, kuid ilmselt teistega võrreldes siiski vähe. Seega olime rahul. 

Seni tundus kõik suurepärane kuni aasta lõpus jäi mulle kõrvu mingisugune statistika, kus toodi välja, et eestlased armastavad enim toitu osta kõige kallimast poeketist Selverist. Tükk aega see häiris mind ning kuna parasjagu ehitati meile kodu lähedale üks suurimaid Maxima poode üle Eesti, siis mõtlesin, et oleks huvitav üheks nädalaks Selver asendada Maximaga. Arvasin alati, et see on selline venelaste poekett ning väga ei pöörata tähelepanu sellele, mida müüakse ja ilmselt võib sealt ka venekeelset teenindust oodata. Wow, olin positiivselt üllatunud, olin asjadest väga valesti aru saanud. Esimese nädalatoidu arve tuli 27€!! Ma ei uskunud oma silmi. Ilmselt me ei ostnud siis ka mingit väga väärt kraami, kuid hinnavahe oli praktiliselt 20€. Nüüd käimegi Maximas ja vastab tõele, et ükskõik, mida ka ei ostaks, on poekorv Selveri omast kõvasti odavam. 

Milleks käia harjumuspäraselt kõige kallimas poes, kui sama kauba saab kindlasti odavamalt mujalt.
Asi pole isegi selles, kas tahad kokku hoida või mitte, vaid asi on põhimõttes.  Kindlasti ei reklaami ka siin Maximat, sest on ka teisi poekette nagu Rimi ja Prisma, mida annaks samuti võrrelda. 

Trenn

Pean ääretult oluliseks trennis käimist. Mitte ainult sellepärast, et kilosid kaotada, vaid sellepärast, et keha saaks piisavalt toonust ning oleks jaksu tegeleda igapäevaste asjadega. Ilmselt asi on maitses, aga minu silmis pole väga muljetavaldav piitspeenikesed neiud, kes midagi teha ei jaksa- elementaarseid asju nagu mitu korrust treppidest üles kõndida või näiteks rasket kotti kanda.  Pealegi palju ilusam on treenitud ja vormis kui näljutatud keha. Aga ei hakka siinkohal sõna võtma, sest tean, et need arvamused on paljudega väga erinevad.

Kuidas end aktiivsena hoida? Aastaid käisin kaootiliselt trennis, nii aeroobikas, jõusaalis ning ka jooksmas kui tuju tuli. 2011. aastal, kui vanemate kodust välja kolisin, muutus mu mõtlemises üsna palju. Nii võtsime end ka Erikuga koos kokku ja tegime Reval Sport spordiklubis omale aastase lepingu. Juba see oli üsna motiveeriv, et enam ei saa nii lihtsalt loobuda ja kui nii kui nii iga kuu spordiklubis käimise eest maksma pead, siis parem juba maksimaalselt seda ära kasutada. Samuti tekkis puhas uudishimu, et palju siis reaalselt käia jõuame. Hakkasin pidama nö mõlema treeningpäevikut, mis seisis meil külmkapi peal. Juba sellest tekkis suur sportlik huvi, et saaks Erikule iga kuu ära teha.  Sellest on juba varsti poolteist aastat möödas ning 2012. aastal sai ka lepingut veel aastaks pikendatud.
Nii leidsin mina viisi, kuidas end motiveerida trennis käima.

Muidugi on värskes õhus sportimine kindlasti kasulikum, kuid Eesti ilm on küllaltki muutlik ning lihtsam on mõelda, et ah täna ei hakka minema, sest õues on liiga vihmane.

PS! Soovitan soojalt Reval Sporti, sest kogu kompleks pakub väga palju võimalusi. Erinevatel kellaaegadel erinevad treeningud- bodycombat, bodypump, stepfatburn, spinning, zumba, bodyjam, powerbody, bodybalance, pilates, revaljump, isegi postitants jm. Kindlasti ei saa ka kõrvale jätta kahel korrusel olevat jõusaali. Veel renoveeritakse seal veekeskust, kus hakkab ka kindlasti palju toredat toimuma. Igatahes spordiklubi valikuga oleme väga rahul!

Tervis

Täna sattusin lugema artiklit Eesti neiust Kärt Krikmannist, kes võitles vähiga ning täna suri. Ma polnud temast varem kuulnudki, kuid tundub, et tal oli palju fänne, kes teda toetasid tema teekonnal. See pani mind mõtlema, kui oluline on enda tervisel regulaarselt silma peal hoida. Käia vähemalt kord aastas pere,- naiste/meeste,- hambaarsti juures. Minule sai see tegelikult juba varem selgeks,  kui saatsin oma vanaisa igavikuteele.  On väga oluline varakult haigustele jälile saada ning kiirelt toimida. Igasugused haigused- vähid ja kasvajad on enamjaolt võimalik eemaldada või nendega veel aastaid elada. Ma arvan, et täna selle noore tüdruku surm on tähelepanuks kõigile, et sellised terviseprobleemid ei juhtu ainult vanematel inimestel, vaid võivad juhtuda meie kõigiga.  Tohutult kahju on, kui tuleb igaveseks hüvasti jätta oma lähedastega, eriti noortega, kellel oleks terve elu ees oodanud!

 

Mis mind kõige rohkem häirib? Enim kriibib kõrva, kui inimesed päevast päeva hädaldavad ja räägivad juba aastaid, kuidas nad koguaeg surema hakkavad. Tore oleks, kui mõistetaks, et see kurnab teisi inimesi ning lõppkokkuvõttes pole sellel mingit mõtet. Milleks iga päev rõhutada endale, kui haige sa oled, kuidas süda valutab, jalg on paigast ära, käsi liigesest välja, ei jaksa, ei taha ja võibki loetlema jääda? Mida rohkem seda endale sisendatakse, seda hullemini end tuntakse.  Mul pole absoluutselt kahju neist inimestest, kes koguaeg virisevad. Nagu tahetaksegi haiged olla. Kallid inimesed, võtke end kokku ja tehke midagi ära selle jaoks, et te end halvasti ei tunneks!  Pidev kurtmine teistele ei muuda midagi paremaks.  Pealegi mitte keegi teine ei saa sind aidata, kui sa seda ise ei taha! Arvan, et inimestel pole vajagi enda „headust” peale pressida, kui seda ei osata vastavalt ka hinnata. Tahaksin veel lisada, et tohutu haletsus muudab olukorra pigem hullemaks, kui paremaks, nii et lõpetage!

Hoidkem oma tervist, sest kõik on endi kätes :)! 

Tasuta ühistransport

1. jaanuarist 2013 ei pea tallinlased enam bussisõidu eest maksma. Sõidan ise rohkem autoga, kuid kasutan ka tihti ühistransporti. Siis, kui teema 2012. aastal aktuaalseks sai, vaatasin sellele küllaltki viltu, sest esimene mõte oli, et nüüd saab igasuguse rahvaga koos sõita ning bussid on pidevalt ülerahvastatud. Teiseks oli ilmselge, et tasuta ei saa midagi ning millegi arvelt saab see siiski kinni makstud. Muidugi pole ka kohalikud valimised enam kaugel ning selline reklaam Keskerakonnal mööda külge maha ei jookse. Sai siis jaanuari alguses ilusti roheline kaart ära ostetud ning üha rohkem ka teemasse süvenetud. Mis siis on muutunud ? Autojuhtide jaoks muutub parkimisala kallimaks, sest südalinna piirkonda laiendatakse. Samuti on hulgaliselt sõiduradu muudetud bussiradadeks, et võimalikult ebamugav oleks Tallinna südalinnas liigelda.  Ja muidugi ei saa ka mainimata jätta, et kogu see süsteem läks miljoneid eurosid maksma. 

Samas, olles ise tallinlane, tabasin ma end täna mõttelt, et pole asjal viga midagi. Eestis soositaksegi rohkem seda, et inimesed mõtleksid ainult endale. Täna, astudes bussi peale, mõtlesin, et täitsa mugav on isegi, tõmbad oma rohelise kaardi validaatorist läbi ja ongi kõik. Bussid polnud ei ülerahvastatud, ega sõitnud ka inimesi, kes rohkem ebameeldivust tekitaks, kui tavaliselt. Uuel aastal pole ka südalinnas parkides hinnavahe häirinud ning bussiradadega on ära harjutud, vahel ka lihtsalt reegleid rikutud. Samas leian, et ongi hea, kui võetakse midagi ette, et vähendada tohutut liiklust Tallinna kesklinnas. Ilmselgelt ei hakka inimesed seetõttu massiliselt bussiga tööle sõitma, kuid võibolla mõeldakse paremini läbi, et iga pereliige ei peaks minema eraldi autoga samasse sihtpunkti. 

Väga tore, kui leitakse vahendid, et seda süsteemi ülal pidida, kuid tegelikkuses see ilmselt nii lihtsalt ei käi.  Ilmselt, kui suund on võetud rohelisele mõtteviisile, siis pannakse ka tulevikus maksud peale näiteks autodele või linna sissesõidule vms.

Igatahes nautigem siis kuni kohalike valimisteni tasuta ühistransporti ! :)

Sõprus

Kes on tõelised sõbrad? Leian, et hea sõber on see, kellega on sul peaaegu alati millestki rääkida ning kellega tunned end vabalt. Suhelda ilma, et peaksid muretsema, kas valisid ikka õige teema kõnelemiseks. Ma usun, et tõeliselt head sõprust saab tugevdada ainult siis, kui luuakse ühised mälestused. Tihti on nii, et käiakse läbi aastaid väga tihedalt ning ühel hetkel toimub mingisugune muutus ning hakatakse teineteisest kaugenema. Sealjuures mõeldakse ikka sellest inimesest kui väga heast sõbrast. Kuigi, mida vähem suheldakse ja harvem kokku puututakse, seda vähem on ka sõpradel omavahel rääkida. Selleks, et hoida oma lähedasi sõpru, tuleks süsteemselt siiski leida see aeg kokku saamiseks ning ise natukenegi vaeva näha, et side püsiks. Kui juba kohtutakse aina põgusamalt ning kord aastas ehk korralikult koos maha istutakse, siis on juba inimesed teineteisest niivõrd võõrdunud, et räägitakse ainult pinnapealsetest teemadest ning meenutatakse ehk mõnd igivana nalja või mälestust. Sellepärast usungi, et tõeliselt hea sõprus saab toimida ainult inimeste vahel, kes regulaarselt läbi käivad ning teineteisega vahetult suhelda saavad. 

Tohutult kahju on endalgi sellest, kui on mingil eluetapil läbi käidud erinevate inimestega, kellega on tõeliselt hea klapp olnud ning mingil ajahetkel on see lihtsalt hääbunud. Jäävad ainult kauged mälestused ning vahel vanu sõpru juhuslikult nähes, piirdubki jutuajamine ainult teineteise tervitamisega. 

Minu jaoks on vaieldamatult parimaks sõbraks omaenda elukaaslane. Usun, et suhe ei saakski nii hästi toimida, kui poleks niivõrd head teineteise usaldamist, austamist ning mõistmist. Tohutult oluline on sõpruse juures teineteist kuulata. Sõprus ei saa tekkida ega püsida, kui ainult üks räägib ja teine kuulab.

Tuleb leida aega oma lähedaste jaoks! :)

                                                Tallinna Nõmme Gümnaasium 2009