Tervis

Täna sattusin lugema artiklit Eesti neiust Kärt Krikmannist, kes võitles vähiga ning täna suri. Ma polnud temast varem kuulnudki, kuid tundub, et tal oli palju fänne, kes teda toetasid tema teekonnal. See pani mind mõtlema, kui oluline on enda tervisel regulaarselt silma peal hoida. Käia vähemalt kord aastas pere,- naiste/meeste,- hambaarsti juures. Minule sai see tegelikult juba varem selgeks,  kui saatsin oma vanaisa igavikuteele.  On väga oluline varakult haigustele jälile saada ning kiirelt toimida. Igasugused haigused- vähid ja kasvajad on enamjaolt võimalik eemaldada või nendega veel aastaid elada. Ma arvan, et täna selle noore tüdruku surm on tähelepanuks kõigile, et sellised terviseprobleemid ei juhtu ainult vanematel inimestel, vaid võivad juhtuda meie kõigiga.  Tohutult kahju on, kui tuleb igaveseks hüvasti jätta oma lähedastega, eriti noortega, kellel oleks terve elu ees oodanud!

 

Mis mind kõige rohkem häirib? Enim kriibib kõrva, kui inimesed päevast päeva hädaldavad ja räägivad juba aastaid, kuidas nad koguaeg surema hakkavad. Tore oleks, kui mõistetaks, et see kurnab teisi inimesi ning lõppkokkuvõttes pole sellel mingit mõtet. Milleks iga päev rõhutada endale, kui haige sa oled, kuidas süda valutab, jalg on paigast ära, käsi liigesest välja, ei jaksa, ei taha ja võibki loetlema jääda? Mida rohkem seda endale sisendatakse, seda hullemini end tuntakse.  Mul pole absoluutselt kahju neist inimestest, kes koguaeg virisevad. Nagu tahetaksegi haiged olla. Kallid inimesed, võtke end kokku ja tehke midagi ära selle jaoks, et te end halvasti ei tunneks!  Pidev kurtmine teistele ei muuda midagi paremaks.  Pealegi mitte keegi teine ei saa sind aidata, kui sa seda ise ei taha! Arvan, et inimestel pole vajagi enda „headust” peale pressida, kui seda ei osata vastavalt ka hinnata. Tahaksin veel lisada, et tohutu haletsus muudab olukorra pigem hullemaks, kui paremaks, nii et lõpetage!

Hoidkem oma tervist, sest kõik on endi kätes :)!