Hakkab juba siiber saama.

Ausalt öeldes mul hakkab täiesti siiber saama kogu sellest trallist ümber kooseluseaduse. Endal on mul vastakad tunded selle suhtes. Ma püüan olla igati tolerantne ja aktsepteeringi seda, et meie ümber on paare, kes on omasooiharad. See on läbi aegade nii olnud ega kao ka kuhugile. Mind see ei häiri, mis inimesed oma kodudes teevad. Mind häirivad aga muud asjad, näiteks see, et ma pean absoluutselt iga päev kas uudistest või sotsiaalmeediast lugema selle kohta, kuidas geisid/lesbisid (keda iganes) diskrimineeritakse. Minu jaoks on ajuvaba suhtumine neisse, kes seda ei tolereeri. Kuidas saab üks inimene teisele peale pressida oma tahtmist, kui teine ei ole selleks valmis? Emor viis läbi uuringu, kus suurem osa eestlastest on kooseluseaduse vastu. Tehkem siis oma järeldus- meie ühiskond pole veel selleks valmis. Minu jaoks on müstika, kuidas saab näpuga näidata ja halvasti öelda neile, kes on selle vastu? Kes ütlevad, et nemad ei poolda kooseluseadust, sest leiavad, et homodel (ma ausalt ei tea, milliseid termineid on üldse viisakas kasutada) on juba praegugi võimalus oma vara ja muu notari juures registreerida. Igal inimesel on asjast oma arvamus ja ei tasu tuua mingeid nõmedaid paralleele mustanahaliste diskrimineerimisega. Ma arvan, et natukene vähe on tehtud ka rahumeelset teavitustööd, sest valdav osa heterodest kardavad seda, et kui nad tulevad kooseluseadusele vastu, siis nõudmised aina suurenevad ning hirm selle ees, et lõpuks puudutab see lasteaedades/koolides nende endi lapsi. See on täiesti inimlik, et inimestel on omad hirmud, kas need siis on alusetud või mitte. Nüüd pointi juurde tagasi tulles.. minu jaoks jääb täiesti arusaamatuks see, et kooseluseadus läheb kolmandale lugemisele ning suure tõenäosusega võetakse see ka vastu. Olgu nii, paari kuu pärast on nii kui nii uued kuumad teemad ning kooseluseaduse vastuvõtmine on kauge minevik.  Aga kuidas saab olla võimalik, et rohkem kui 50% (oli vist 72%?)  ühiskonnast on seaduse vastu, aga vastu võetakse see ilmselt nii või teisiti?  Kas otsuseid võtavad vastu tõesti rahvaesindajad? 

Ma saan kõigest sellest aru, et mida rohkem me anname endast erinevatele inimestele õigusi ja mida tolerantsemad me oleme, seda parem on elada sellises keskkonnas. Aga olgem ausad, tolerantsust ja mõistmist ei saa peale suruda, sest see tekitab hoopis vastupidise efekti. Minu arvates on vale, et selliseid seaduseid võetakse kiirustades vastu, sest see tekitab ühiskonnas aina rohkem viha juurde. Milleks? Üldiselt ma leian, et see seadus ei anna ega võta kelleltki mitte midagi. Ei tekita see seadus rohkem homosid juurde, ei lõhu see seadus heteropaare, ei anna see neile oluliselt uusi õigusi juurde (sest juba praegu annab igasuguseid lepinguid, vara jagamine/pärand jms.., notari juures sõlmida). Samuti ei muutu ühiskond selle seaduse võrra tolerantsemaks või mõistvamaks.  Ma arvan, et alustama peaks hoopis mujalt kui mingisuguse seaduse pealepressimisega. Aga las jääda igale ühele oma arvamus ning katsuks jääda vähemalt siinkohal arusaajaks, et ongi kolme tüüpi inimesi: a) kes kooseluseadust pooldavad b) kes on kooseluseaduse vastu c) kes on erapooletud.