Kas tolerandid on ikka nii tolerantsed?

Lugesin ühte kommentaari ja jäin pikemalt mõtlema. Mõtlema selle üle, et miks on paljudel raske mõista, et inimestel on erinevad arusaamad asjadest (siinkohal siis suhtumine kooseluseaduse, tulevikus ka abielu ning lapsendamise suhtes) . Loen ja tunnetan täpselt vastupidist hukkamõistu inimestelt, kes kooseluseaduse poolt on. Kui oled vastu, siis oled mittearvestav, mittesalliv, iganenud arusaamaga, venemeelne, homoseksuaale vihkav inimene, kes tuleks hukka mõista. Praegu on küsimuse all ainult kas jah või ei ning sellest tehakse täielik järeldus sinu vaadete kohta. Vaatame siis tolerantsuse küsimust ja mõistmist natukene teise nurga alt. Praegu on kõige päevakajalisem teema kooseluseadus, aga räägiks hoopis vene keele kohast Eestis. Eestis elab 1,3 miljonit inimest, kellest venelasi on ca 300 000 ehk nad on vähemuses, kuigi mitte nii drastiliselt (nii nagu on vähemuses ka homoseksuaalid heterode kõrval). Nüüd tõstataks küsimuse, et miks eestlased diskrimineerivad venelasi? Homoseksuaalid ja kooseluseaduse pooldajad ju pidevalt rõhutavad, et tuleb olla tolerantne kõigi suhtes, rääkimata rahvusest, seksuaalsest orientatsioonist, rassist jne ning ei saa mõelda teisiti, sest see on vale.  Kui palju eestlastest, ka need samad kooseluseaduse pooldajad pooldaksid teise riigikeelena vene keelt ? St. et tuldaks vastu „vähemusele” ning seadusega võetaks vastu, et teiseks riigikeeleks eesti keele kõrval saab olema vene keel.  Kui tolerantsuse küsimusest lähtuda, siis me peaksime ju kõik sellega nõus olema. Sest ega kui poolt ei ole, siis oled otseselt vene rahvust vihkav inimene, kes tahab nende igapäeva elu keerulisemaks muuta. See on täpselt samasugune tagakiusamine. Eesti-venelased, kes suhtlevad vaid vene keeles ei saa oma igapäeva asju lihtsamalt ajada, kuigi nende osakaal Eestis on märkimisväärne -  ¼ rahvast.  Ma usun, et paljud venelased tunnevad end täpselt samamoodi ahistatuna ning seadusega piiratuna, nii nagu ka homoseksuaalid, keda on ju kordades vähem. Jabur on see, et homoseksuaale ja heterosid nii must-valgena eristatakse ja neid teineteisele vastandatakse, et aina enam ja enam vihkamist süveneda. Nüüd keeleküsimuse juurde tagasi tulles, kahtlen ma siiralt, pannes see rahvahääletusele, et see ka vastu võetaks. Aga mis tunne tekiks sellel enamusel (usun, et see protsent oleks kindlasti suurem kui 67% kooseluseaduse küsimuse puhul), kes on vastu kuid ikkagi otsustaks Riigikogu sellise seaduse poolt. Pressides seda metsikut tolerantsust, millest kõik igapäevaselt räägivad, peale väevõimuga!

Ütlen veelkord, et minul ei ole homoseksuaalide vastu absoluutselt mitte midagi. Aga minus tekitab vastikust ja mu ihukarvad tõusevad püsti kui ma mõtlen kuidas riigis asju aetakse. Kellest otsustajad lõplikult lähtuvad? Häiriv on vaadata, kui mis tahes seadusi kiiruga tahetakse vastu võtta. Minu meelest on teavitustööd ja inimeste harimisega selles küsimuses ikka väga vähe tööd tehtud. Mina vaatan seda küsimust hoopis selle pilgu alt, et kui tulekski teemaks hoopis sisulisem debatt, näiteks kasvõi „vene keel riigikeelena” küsimus ning Riigikogu vastu rahva tahtmist selle ikkagi vastu võtaks, siis kas see oleks normaalne? Kas siis mõtleksime ikka, et tuleb olla lihtsalt tolerantne? Sügavalt kahtlen. Seega ärge olge nii väiklased.

Ja mul on ausalt siiralt rõve ja vastik lugeda sõimu erinevas suunas, nii ajakirjanduses, arvamusavaldustes, kommentaarides, erinevatel veebilehtedel jne. See on tõsiselt rõve ja ebainimlik.  Ja palun, oled sa homoseksuaal või heteroseksuaal, kooseluseaduse pooldaja või vastane, katsu olla inimene ja ära pressi oma arvamust ja nägemust teisele vägisi peale. Usu mind, see ei vii kuhugile, ainult suurema vihkamiseni.