Friday, October 24, 2014

Jätkuvalt kasvame

Oktoobri lõpp paistab! Me pole Erikuga sel kuul oma kodus elanudki, vist ainult 2 päeva. Oktoobri esimese nädala olime minu vanemate kodus Kiilis, sest nad käisid Küprosel puhkamas ning väikse atsi eest pidi hoolitsema.  Järgmised kaks nädalat selle pühapäevani oleme olnud Tabasalus ja siin loomaaeda valvanud. Lõpuks on kauaoodatud pühapäev kohe käes ja saab oma koju tagasi! Positiivne on muidugi see, et oktoober on kiirelt läinud.
Vipsu
 Palmer
Maurus
 Tripsu

Rasedusest. 32. rasedusnädal hakkas jooksma, enesetunne on väikeste mööndustega väga hea. Tegelikult on kõik nädalad ikka väga hästi kulgenud, küll kulgevad edasi ka. Eile käisin ämmaemanda vastuvõtul, kus läks väga hästi. Sain lõpuks oma proovide tulemused teada, kõik oli supertimm. Veresuhkur oli ideaalne – 4,4 (viimane kord oli 5,2), nii et mingisuguseid lisateste tegema ei pea. Kõik muud näitajad olid ka korras. Hemoglobiin oli madalam kui võiks, 108, nii et saan rauatablette hakata sööma. Sellest ka siis üksikutel päevadel halb enesetunne. Endiselt olen aktiivne ja käin kaks korda nädalas vesiaeroobikas ning oktoobris palju jalutamas käinud. Kodust ära olles sööme tihti väljas ning ühel hommikul kaalule astudes teadsin, et sealt midagi väga toredat vastu vaadata ei saa. Siis sain aga shoki ja ei suutnud oma silmi uskuda, et 11,7 kilo oli lisandnud. Ideaalis võiks ju sellise kaaluga lõpetada. Mõtlesin, et tore küll, nüüd saab rohkem kodus olles jälle toitumist jälgida, jube tüütu. Harjusin juba mõttega ära ning meie detsembribeebide grupis sai ka lohutust, sest päris palju on rasedaid, kes on praeguseks rohkem juurde võtnud. Hakkasin juba siis vaikselt leppima oma suure kaalunumbriga, aga ei andnud ikka rahu ja järgmisel hommikul kaalusin end uuesti ja tore-tore, kaalu juures ikkagi 9,5 kilo.  Õnneks veel alla 10 kilo!  Nii palju on neid, kes ütlevad, et issand mis sa muretsed, et 2 kilo siia sinna ja keha varubki täpselt nii palju kui vaja on, eriti kui liigud ja vaatad mida sööd. Samas eks enne vist aru ei saagi kui ise rase oled ja kaalunumber aina tõuseb ja tahaks ikkagi et hiljem ei peaks vaevlema oma lisakilodega või sünnitama suurt last. Aga see selleks. Lapsest veel nii palju, et tunneb end kõhus mõnusalt ja on end õigetpidi keeranud. Loodetavasti siis jääb ka nii.
Enne lapse sündi mõtlesin juba ammu, et tahaks erinevate asjadega tegeleda – raamatuid lugeda, käsitööd teha, teatris/kinos/väljas käia ja muidugi kõik ette valmistada, et ei oleks viimastel kuudel mingisugust ülemäärast rabelemist. November on kohe käes ja listile võib linnukesed taha tõmmata. Vahepeal lugesin läbi „Viiskümmend halli varjundit” triloogia. Selline naistekas, väga meeldis! Soovitan teistele ka. Pigem neile vast mitte, kellele seksuaalne alatoon vastu on. Siis sai vahepeal tekk ja sall valmis heegeldatud. Kolmapäeval käisime Erikuga Jan Uuspõllu monolavastust „Brüsseli kapsas” vaatamas, lõbus oli. Ma üldse igasuguste monoetenduste fänn! Kinos ja väljas käimised on tihedama graafikuga kui eelnev.  Panin veel end Pelgulinnas kirja erinevatele perekooli loengutele. Alguses mõtlesin, et võtan 2-3, aga lõpuks sai ikkagi kuue eest makstud. Esmaspäevast hakkab pihta, täitsa põnev on! Aga eks midagi mööda külge maha ei jookse. Kõige rohkem ootan muidugi neid, kuhu saame Erikuga koos minna. Kõik asjad, va apteegiasjad, on olemas, nii et enam palju polegi teha jäänud. Viimased asjad ostetud, siis teen postituse ka, kui palju ning mille peale raha kulus beebi tuleku ettevalmistuseks. Novembrikuuga peakski kõigega ühele poole saama. Tahaks veel ära käia hambaarsti juures, millest Haigekassa vist kompenseerib 28 eurot. 20. november on veel visiit dr. Šoisi juurde, mida ka väga ootame! Esmaspäevast hakkab dekreet ka, mis minu jaoks tegelikult midagi ei muuda, aga dekreedirahad peaksin novembri alguses kätte saama!
On olnud tegus oktoober ja ega jõulud ka enam kaugel pole!
31+1 pallike

No comments:

Post a Comment