Käisime kolmapäeval Lennaga tema esimesel tööotsal. Üks kinnisvarafirma teeb omale reklaamklippi, kuhu oli vaja ühte pisikest beebit. Alguses kui õde helistas ja välja pakkus, siis kahtlesin küll, kas ikka tasub 3-nädalasega nii ringi tuiata. Palju võõraid inimesi ja rohkelt emotsioone. Siis aga arutasin Erikuga läbi ja mõtlesime, et tegelikult ju vahva. Juba sellepärast, et see väike osa klipist jääb talle eluks ajaks mälestuseks plaadile. Filmimine ise võttis aega ehk 5 minutit, sest oli vaja lihtsalt magavat beebit võrevoodis. Samas nii väikse imikuga on suhteliselt keeruline planeerida selliseid asju. Plaani oli võetud, et klipi võiks tehtud saada ajavahemikus 1-2'ni. Läksime siis Leenukaga poole üheks õe stuudiosse ning võtsime rahulikult omas tempost. Ema tuli mul ka kaasa ning Erik hüppas vahepeal läbi, sest töötab stuudio kõrval. Lenna oli rahulikult mitu tundi üleval ning siis kui klipi filmimiseks läks, viskas silma kinni. Nii et oligi voodisse tõstmise vaev ainult. Sellega läks lõppkokkuvõttes lihtsalt! :)
Üleüldse olen sel nädalal Lennaga üsna aktiivselt omapäi liikunud. Teisipäeval sõitsime samuti kahekesi Kiili ja käisime emal külas. Pidin Koostöökeskuses paar asja ära tegema ning jätsin Lenna ca 30 minutiks esimest korda üksi. Või no koos emaga. Ematunne on nii tugev, et ei tahtnud teda üldse jätta sinna, mis sest et oma emaga. Kohe kui maja eest ära sõitsin, sai põnn aru, et miskit on teoksil ja ärkas oma unest üles ja oli vist isegi natukene jauranud. Ei tea küll, kuidas suudavad osad emad oma imikuid hoidjatega jätta. Ainuke kindel tunne on Lenna Erikuga jätta, sest tean, et Leenukale on Eriku tegemised ja hoidmised tuttavad. Üldse, see on nii oluline, et isad lastega kohe varakult tegelema hakkaksid. Muidu lihtsalt võib juhtuda nii, et kui ühel hetkel on emal vaja kuhugile päriselt pikemalt minna, siis laps ei oska kuidagi isaga olla ja võib tunde röökida. Seda võiks ennetada. Ei taha kohe üldse traumeerida väikest inimest teistega, eriti jättes ta pikemaks ajaks kellegi hoolde. Võõras koht, võõras hoidmine (magamapanek, toitmine, kussutamine), võõrad inimesed, võõrad helid - leian, et ta on praegu liiga pisikene, et temaga selliseid asju katsetama hakata. Seda on nii hästi näha, kuidas väike inimene tunnetab kohe, et temaga tegeleb keegi võõras. Selle näeb juba ainuüksi unepikkusest ära, kui magab 15 minuti kaupa ja ärkab nuttes ning otsides üles. Ema juures olles magas ta lõpuks minu süles ning pooluimas piilus iga mingi aja tagant ühe silmaga, kas ta on ikka minu süles. Beebi olgu ikka võimalusel oma vanematega, seni kuni ta on juba asjalikum.
Päevakava on meil paika loksunud, mõningate mööndustega. Öösiti ärkab ta ühe korra, kuid siis on ka tavaliselt pikemalt üleval (2-2,5 h). Selleks, et mõlemad natukene magada saaks, on meil välja kujunenud oma rutiin, kes millal lapsega tegeleb. Erik reeglina töölt tulles võtab manni, ma tegelen oma asjadega või teen süüa. Toitmised on ikka minu teha, välja arvatud vahel kui rinnapiima asendajat oleme andnud. Õhtul 23.00 ajal paneb Erik ta ööunne. Viimased kaks ööd on olnud Erikul üsna pikad - ühel korral jäi magama 1.30 ja teisel korral 04.00. Eks seda mõjutab vastu õhtut pikk uni ja päevased üleelamised. Muidu on ikka nii, et jääb magama südaööl ning mina tegelen temaga öösel kuskil 02.00-04.30. Järgmine äratus on siis hommikul enne 8't. Ülepäeviti vannitame teda ning rõõm on tõdeda, et see meeldib talle iga korraga aina rohkem. Tavaliselt saab vanni pärast Eriku tööpäeva ning siis saavad koos Erikuga isa-tütre aega nautida ja juttu rääkida. Just kolmapäeval naersimegi, et selline boss naine meil kodus, päeval käis tööl ja õhtul väike spa. Istub vannis nagu väike tegija.
No comments:
Post a Comment