Üks tüütumaid tegevusi

Ma ei kujuta ette, kas on mõni inimene olemas, kellele tõsiselt meeldiks triikida? Tean ka neid, kes üldse ei triigi. Minu jaoks on see igatahes üks tüütumaid tegevusi. See nädal pesime neli masinatäit pesu. Paljud riided on küll sellised, mida ei peagi triikima (dressid või riideesemed, mis ei kortsu). Samuti jäävad välja voodipesu, rätikud, pesu, sokid jms. Kes eriti pendantlik ja muudmoodi ei saa, triigib vist sokke ja pesu ka. Mina igatahes nii tubli pole. Samas ei saa ka triikimata jätta.  Riided näevad palju korralikumad välja ja hea on neid võtta kapist, ilma et need kortsus oleks.

Ehk on võimalik see endale meeldivaks muuta? Ma hirmuga juba mõtlen, et kui tulevikus on ka lapsed, siis ma elangi kuskil riiete kuhja all, sest ei taha triikimata asju kappi panna.

Lisaks triikimisele on mul veel eriti tore abikaasa, kes tahab et asjad pärast triikimist ikka õigesti kokku oleks pakitud. Ja temamoodi pakkides läheb mul poole rohkem ilmselt aega kui muidu. Nii et oma riided pakin kokku nii kuidas mulle sobib ja Eriku omad eritellimusel. Kõige toredam kogu asja juures on veel see, et enamus riietest on alati Eriku omad, sest ta topib kõik ühe korra kantud asjad kohe mustapesukasti. Sellest tulenevalt olen ma teda ikka vahel sundinud oma enda riideid triikima.

Lisaks kõigele ma ei tea, kas ma olen lihtsalt aeglane või see tegevus võtabki nii kaua aega, aga ma triigin iga kord vähemalt tund aega. Selle aja jooksul jõuaks näiteks trennis käia või midagi muud asjaliku teha.

Hea meelega võin koristada, lilli kasta, lund lükata jms tegeleda, aga triikimine on minu jaoks üks tüütumaid tegevusi.

Vasakul Eriku soovi järgi, paremal minu.