Töötamine kooli kõrvalt

Töötegemise võimalikkus  kooli kõrvalt sõltub kindlasti sellest, mis õpingud parasjagu käsil on. Ma arvan, et kui vähegi võimalik, siis keskkoolis õppimise kõrvalt tööl käimist võiks vältida. Eriti, kui soovitakse käia poole kohaga – 80 H kuus vms. Ma arvan nii, sest ei kujutaks ette, et oleksin suutnud ise töölkäimise kõrvalt sama hästi õppida. Keskkoolis olid koolipäevad enamjaolt 08.00- 15.00/16.00ni. Pärast kooli oli vaja veel koduseid asju teha ning normaalne on kui jääks aega ka puhkamiseks. Ma ei pooldaks iialgi seda, et õpingud kannataks madala palgaga töö tegemise kõrvalt. Leian ka, et võrdlemisi noorel, 16-18 aastasel, võiks jääda ka aega nooruse ja lolluste jaoks. Ma arvan, et nii noorelt ei peaks muremõtteid mõtlema tööasjade pärast. Samas suveti, kui aega on piisavalt, oleks hea tutvust teha tööeluga ja teenida omale isiklikku raha. See on kui harjumisaeg ja üleminek õpingutelt tööle. Nii õpitakse ka paremini oma raha planeerima ning saadakse uusi tutvusi ja kogemusi.  Ise läksin esimest korda tööle 2008. aasta suvel, kui olin veel 14. Oma raha olen ma alati hoolikalt planeerinud ja kogunud ning sama aasta sügisel sai ka Erikuga oma esimese palga eest Egiptusesse reisitud. Keskkoolist tänaseni olen käinud kõik suved tööl, mõnel juhul ka suveperioodi pikendanud.

Nüüd mis puutub ülikooli ajal töötamisse, siis siinkohal on palju erinevaid võimalusi. Ülikoolid võimaldavad käia nii kaug-, tsükli – kui ka õhtuõppes, kui on suurem vajadus kooli kõrvalt raha teenida. Enamjaolt kolitakse pärast keskkooli ka vanemate kodudest välja. Minnakse kas teise linna ülikooli või tuntakse, et on aeg täielikuks iseseisvumiseks. Paratamatult tekib kõigil vajadus oma enda isikliku raha suhtes. Ise käies päevaõppes, tunnen ja näen, et isegi mitte nii tihedat õppekava järgides, on siiski suhteliselt keeruline käia tööl.  Sellisel juhul peaks ka olema ääretult paindlik töögraafik, mis võimaldaks iga kell vajadusel aegu ümber tõsta. Tihti pole loengud küll kohustuslikud ning enamus töölkäijaid puudub neist nii või teisiti. Siiski on seminarid küllaltki rangelt üles seatud ja tihti muutub vägagi ebamugavaks töö-ja kooliaja klapitamine. Veel vähem meeldib see kindlasti su tööandjale.  Kurnav on ka öötöö, kui pead kella 8ks hommikul juba koolis olema. Pigem näeb see välja, et kooli ei jõutagi. 

Iseenesest on see ju iga õpilase enda asi, kuidas ta oma koolitee läbida plaanib, kuid ise arvan, et kui juba ülikooli sisse astuda, siis võiks sealt midagi kaasa saada. Üsnagi tobe on maksta oma õpingute eest, kuid kooliskäimise asemel käia tööl. Sest isegi kui ülikoolitee peaks poolikuks jääma, siis teadmised sul ikkagist puuduksid. Ilmselgelt on vajalik omale mingisugunegi sissetulek tagada, kuid alati tasuks mõelda, kas parasjagu tehtav töö on niivõrd palju väärt, et kooliga kokkupuude oleks ainult 1-2 korda kuus. Ise rakendan rohkem seda süsteemi, et kevade lõpp- suvi – sügise alguse perioodil käin tööl, kogun raha vaikselt oma fondi ja kooliaeg püüan üht teist väikest kõrvalt teha, mis kataks jooksvad kulud. Tegelikult leian, et kõik baseerub lihtsalt mõistlikul rahakasutamisel ning heal planeerimisel, nii saaks omale üht-teist rohkemgi lubada! :)